Eesti Pank hakkab pankadele laenu andma

Keskpanga varade maht jääb esialgu samaks, kuna ringluses oleva raha hulk ei muutu.

"Praegu on krooni kattevaraks suurte tööstusriikide valitsuste võlakirjad. Euroalas võivad euro kattevaraks lisaks võlakirjadele olla ka teistsugused finantsvarad, näiteks laenud kommertspankadele. Kõnealused laenud aga ei teki eurole üleminekul kohe, vaid hiljem, kui ringluses oleva raha hulk suureneb ja kommertspangad otsustavad seda võimalust kasutada oma likviidsuse juhtimiseks.

Euro kasutuselevõtu tõttu varade maht ega struktuur vahetuse hetkel ei muutu, sest ringluses oleva raha kogus jääb samaks. Kõnealused varad tagavad euro usaldusväärsuse ja keskpanga võimaluse reguleerida ringleva raha kogust. Küll aga väheneb Eesti Panga bilansimaht, sest väheneb kommertspankade kohustuslik reserv.

Riigi keskpanga üks õigus ja kohustus on välja anda majandusele vajalik kogus rahvuslikku valuutat, nii sularaha kui ka kommertspankade kontoraha. Keskpank peab emiteeritud rahale alati midagi ka vastu saama, et bilanss oleks tasakaalus ja varade kogus kohustustega kooskõlas. Eestis emiteeritakse kroone ainult välisvaluuta vastu ja kindla kursiga, euroalas tehakse seda enamasti kodumaiste ehk eurovarade vastu. Eurovarad on peamiselt laenud kommertspankadele, kuid ostetakse ka muid finantsvarasid, eelkõige võlakirju.

Lisaks eurovaradele võivad euroala keskpangad eurosid emiteerida ka välisvaluuta vastu, kuid seda tehakse turukursi alusel. Kõikide keskpankade kõnealust tegevust koordineerib euroalas Euroopa Keskpank. Euroala rahasüsteem toetub seega praegusega võrreldes oluliselt rohkem majanduse ja pangandussektori usaldusväärsusele ning keskpankadel on rohkem võimalusi mõjutada ringleva raha hulka.

Eesti Panga bilansi passiva poole moodustavad kommertspankade kohustuslik reserv, sularaha ja omakapital.

Praegu on kommertspankade kohustusliku reservi määr 15% kommertspanga kõikidest kohustustest. Sellest kuni 50% võib hoida väga kvaliteetsetes välisvarades väljaspool keskpanka ning ülejäänu peab olema keskpangas. Euroalas peab kohustuslik reserv olema 2%, mis tuleb hoida täies ulatuses keskpangas. Seega tuleb euroalaga liitudes alandada pankade kohustuslikku reservimäära 13 protsendipunkti võrra ja sealhulgas väheneb keskpangas hoitav kohustuslik reserv 7,5%-lt 2%-le.

Eesti Pank on otsustanud, et euroalaga ühinemise ametliku liitumisotsuse järel väheneb pankadele kehtiv 15-protsendine kohustusliku reservi nõue juba tänavu 1. septembril 11%-le ja 1. novembril 7%-le. Alates 1. jaanuarist 2011 on kohustusliku reservi nõue alla kaheaastase tähtajaga kohustuste korral 2 protsenti ja üle kaheaastase tähtajaga kohustuste korral 0 protsenti.

Kohustusliku reservimäära alandamisel liiguvad kommertspankade vahendid tagasi kommertspankade käsutusse ning samavõrra väheneb Eesti Panga bilansis nii kohustuste kui ka varade maht. Sularaha ja omakapitali osas eurole ülemineku tõttu muutusi ei toimu.“

Autor: Piret Reiljan, Aivar Hundimägi