D-päeva kartus kaob koos Eesti krooniga

"Kõigile ettevõtjatele muutub raha kättesaadavamaks," nimetas euro olulise plussina ABC Grupi omanik Jüri Vips. Ta lisas, et riigi reiting tõuseb ja Eestisse tuleb rohkem ning odavamat raha. "Midagi negatiivset võiks euro kohta öelda vaid mõni küüniline orjapidajast ettevõtja, kel pole laene ja kes lootis devalveerimisest kasu lõigata," rääkis Vips, kes ise ei näe eurol ühtki varjukülge.

"Loome endale uued võimalused arenguks," sõnas Eesti Panga president Andres Lipstok euro saabumist kommenteerides. Ta toonitas, et euro iseenesest ei tõsta meie tootlikkust ega muuda meid targemaks, kuid usaldusväärsuse pitseri lööb Eestile küll.

"Edaspidi ei ole enam devalveerimisjutte, mis on ikka ja jälle muret ning ebakindlust põhjustanud," ütles Lipstok. Laiemalt peab ta oluliseks pisikese Eesti osalemist euroala rahapoliitikas. "Satume nüüd ka laua taha, kus tehakse globaalsel tasemel otsuseid," sõnas Lipstok.

Endine rahandusminister Aivar Sõerd tervitab samuti eurot avasüli. "Ainult euro kasutuselevõtt võtab päevakorrast maha devalveerimisohu," märkis Sõerd. Eurotsooni täisliikmelisus on Sõerdi sõnul määrav argument majanduse edasiseks arenguks ja tihedamaks koostööks Euroopa Liiduga.

SEB ökonomist Hardo Pajula ei kipu ühisraha taevani kiitma, ometi peab ta eurot rublatsoonist paremaks. "Eesti on oma 1,3 miljoni inimese ja 14 miljardi eurose kogutoodanguga maailma mõõtkavas siiski vaid üks laialivalgunud unine linnake ja laialivalgunud unistel linnakestel ei ole üldjuhul oma raha," on Pajula realistlik. "Ja kui oma raha projekt on niikuinii tähtajalise iseloomuga, siis on minu arvates eurotsoon rublatsoonist ikka kõvasti etem," lisas analüütik.

Üks peamisi kokkuhoiukohti oleks ametnike massiline koondamine.

Swedbanki analüütik Maris Lauri toob euro plussina sarnaselt eelkõnelejatega välja ebakindluse vähenemise. "Ebakindlas olukorras - Eesti puhul devalveerimisootuses - tehakse üldjuhul mitte just kõige paremaid otsuseid," nentis Lauri.

Küsimusele, mida negatiivset euroga kaasneb, vastas Lauri, et suurim kaotus on ilmselt oma rahatähtede kadumine. Lisaks tõdes analüütik, et meie õuele on oodata ka inflatsiooni, kuid seda mitte euro süül, vaid seetõttu, et aegamööda muutuvad meie hinnad sarnasemaks naabrite hindadega.

"Peamine negatiivne pool - rahakott läheb väga palju raskemaks," sõnas Nordea Panga juht Vahur Kraft naljaga pooleks. Ta lisas, et seda tõsiasja on kinnitanud ka teised euroga liitunud riikide inimesed. Euro plussina toob pangajuht välja, et ühine valuuta oma peamiste kaubanduspartneritega ja odavama raha kaasamise võimalus tagavad uued võimalused investeeringuteks.

Eestis devalveerimisohu kuulutamisega tuntust kogunud Danske Banki analüütik Lars Christensen toonitas, et konservatiivses eelarvepoliitikas ei tohi valitsus millimeetritki järele anda ka euro käibele tulles.

Christensen nentis, et Eesti edu euroalas sõltub rahaliidu käekäigust. "Kui varem arvati, et euroala võrdub Saksamaaga, siis nüüd adutakse, et euroala tähendab ka võlakriisis Kreekat ja Hispaaniat," ütles analüütik. Ta lisas, et lühiajaliselt Eesti majandusele euro tulekust märgatavat tulu tõusmas ei paista, pigem on tegemist poliitiliselt tähtsa sammuga.

Endine Rootsi keskpanga juht Bengt Dennis märkis, et Rootsi ja ka Läti-Leedu puhul pole euroga liitumisest mõtet veel rääkidagi. Dennis on aga kindel, et euroga liitumine muudab Eesti välispartneritele atraktiivsemaks.