Sirje Rank • 14. juuli 2010 kell 8:47

Kreeka kriis on rahaliitu muutnud

Eesti valetaks endale, kui arvaks, et astub sellisesse rahaliitu, nagu me seda viimased 11 aastat tundnud oleme - Kreeka võlakriisi järel ei ole liit enam endine.

Viimased kuus kuud on olnud raskeimad kogu Euroopa Liidu ajaloos, tunnistas läinud nädalal Euroopa Komisjoni president Jose Manuel Barroso. See on olnud tõsine koormustest Euroopa riikide koostöövõimele.

Üksteise järel on sündinud varem mõeldamatud otsused - abipaketid Kreeka ja euroala muude võimalike hädaliste toetuseks, abi palumine IMFilt ja tavatu likviidsusabi Euroopa Keskpangalt. "Euroopat ei maksa alahinnata," muheles Euroopa Keskpanga president Jean-Claude Trichet panga viimasel pressikonverentsil.

Ent rahaliitu, kus kõik riigid on turgude silmis võrdsed ja kaitsva eurovarju all, enam ei ole. See paradiis oli kunstlik, nendib Brüsseli mõttekoja Bruegel juht Jean Pisani-Ferry. Tagasi on vanad probleemid ja pingeallikad, mida euro oli mõeldud ohjama - kreenis jõuvahekorrad riikide vahel ning spekulatiivsed rünnakud.

Euro jaoks murranguline nädalavahetus

Kreeka kriis oli jõhker äratus. Mai algul, kui euroala nõrgemate riikide võlakirjadele enam ostjaid polnud, oli ühisraha kollapsi äärel. See viis 750 miljardi euro suuruse kriisipaketi vastuvõtmiseni ning Euroopa Keskpanga võlakirjade tugiostudeni. Euro jaoks oli see murranguline nädalavahetus, mida Prantsuse Euroopa minister Pierre Lellouche võrdles lausa NATO kollektiivkaitse klausli käivitamisega.

Saksa avalikkusele oli see kui härjale punane rätik - abipaketid tõmbasid kriipsu peale rahaliidu mudelile, milles sakslased olid omal ajal vastu tahtmist nõustunud osalema. Suurimat hirmu tuntakse seal maal nõrga ja poliitikute mõju all vääringu vastu.

See, et Saksmaa ise on ühisrahast enim võitnud ja tugevnenud euroala riik, on Saksamaal hästi hoitud saladus.

Just Saksamaa määrab praegu Euroopas majanduspoliitilise kursi, Berliini toetuseta pole turgude jaoks usaldusväärne ükski kriisipakett ning kui USA president tunneb muret euro pärast, helistab ta Angela Merkelile, ehkki Euroopal on terve plejaad kõrgetasemelisi esindajaid.

"Saksamaata ei sünni Euroopas ühtegi otsust," ütles Merkel Bundestagis enne Kreeka abipaketi hääletust.

Saksamaale olulised eesmärgid on täidetud

Samas ei ole Saksamaal enam Helmut Kohli aegset ambitsiooni Euroopas eestvedaja olla, nendib FT Deutschlandi korrespondent Wolfgang Proissl Bruegeli mõttekojas valminud käsitluses Saksamaa uuest reaalsusest.

Peamised strateegilised eesmärgid Euroopas on saavutatud, ettevõtjate eksporditurud üha enam euroalalt väljas ning poliitikutel vähe väljavaateid euroteemadega valijate hääli võita. Piirid seab ka Saksamaa konstitutsioonikohus, mis ei tunnista Euroopa seaduse ülimuslikkust.

Ka läbi aastakümnete Euroopat edasi viinud Saksa-Prantsuse koostöö tõrgub - majanduslikult nõrgenenud ja reformidega viivitanud Prantsusmaa pole Saksamaale võrdses kaalus partner.

Euro eksperiment jätkub. Rida analüütikud ennustab, et liit ei pea sisepingetele vastu ja laguneb. Merkel hoiatab, et sellel oleksid laastavad tagajärjed, sest euro pole vaid maksevahend - see on Euroopa riikide koostöö sümbol ja garant, mille kollapsi korral võib laguneda liit ise.

Ühisraha saatus on poliitikute kätes

Mis saab eurost edasi, sõltub poliitikutest - euro on poliitiline projekt olnud aegade algusest peale. Kriis näitas taas, et raskel ajal on Euroopa riikide esimene instinkt ikka oma huvid esikohale seada.

Positiivne on, et viibinud reformid on alanud. Kas aga suudetakse need lõpuni viia ja leida neile avalikkuse mõistmine ja toetus? See ei puuduta üksi distsipliini kindlustamist euroalal, vaid ka ühisturu edasiarendamist, kus on palju rakendamata potentsiaali nii uute töökohtade loomiseks kui ka majanduskasvu kiirendamiseks, nendib maikuus avaldatud ühisturu ülevaade.

Majanduskasv lahendaks juba nii mõnegi probleemi.

Hetkel kuum