Raha ja maa asemel uurimine ning pankrot

Kolm aastat tagasi alguse saanud unelmateprojekt Aserbaidžaani merelinna Bakuu lähistel on lõppemas nii, et investoritel pole ei raha ega maad ning viimase õlekõrrena esitati emitendi vastu pankrotiavaldus. Lisaks astuvad projekti eestvedajad peagi kohtu ette ja võivad saada kriminaalkurjategija staatuse.

"Pankrotiavalduse esitamine oli ainus väljapääs," ütles Seaside Residence Baku üks omanik Henn Ruubel.

Projekti üks mitmest prominentsest investorist, ASi Standard omanik Enn Veskimägi nentis eile, et talle tuli pankrotiavalduse esitamine üllatusena. Ta lisas, et on omalt poolt kõrgel tasemel probleemidega tegelemas. "Lootus sureb viimasena. Mina võitlen investeeringu eest, kuni lootus kaob," sõnas ta.

Ettevõtja Olari Taal võttis enda investeeringu saatuse kokku lühidalt: "Loll saab kirikus ka peksa." Ta lisas kiiresti, et räägib endast ega soovi üldistada. "Võib-olla mul oligi raha liiga palju ja see tuli mult ära võtta?" küsis Taal naljaga pooleks. Samas lootis Taal, et õiglus saab jalule seatud, kuna tema arvates on "põrsast mänginud" projekti eestvedajad pigem sulid kui rumalad ja naiivsed.

Äripäeva andmetel esitas mullu prokuratuurile luhtunud võlakirjaemissiooni uurimiseks avalduse projekti üks juhtfiguure Erki Piirsalu, kellest sai kohe ka esimene kahtlustatav.

"Piirsalu kui juhatuse liige vastutab igal juhul. Tal oli valida, kas esitab ise avalduse või teevad seda investorid. Piirsalu on antud asjas olnud kohati isemõtlev ja kohati isevarastav tankist," sõnas kinnisvaraprojekti suurim investor Marcel Vichmann.

Teine suurinvestor meediaärimees Hans H. Luik avas kaarte, miks investorid projekti eestvedajaid pettuses kahtlustama hakkasid.

"Kahtlustasime, et Gildi põhihuvi oli märkida endale viiendik selle projekti osalust ja selle eest tasuda meie endi rahaga," nentis Luik. Ta jätkas, et küsis juba mõni aeg tagasi Gildi juhtivpartnerilt Tõnis Haavelilt ja eraldi tema purjetamissõbralt Harles Liivilt, kust nad õigupoolest võtsid umbes 45 miljonit krooni, et osakute eest maksta.

"Üks vastas, et tõime raha Venemaalt, teine väitis, et sularahas Bulgaariast. Hakkasime investoritega uurima raha liikumist pangaarvetel ja selgus, et meie sissemakstud rahast eraldati 3,2 miljonit eurot (50 mln kr - toim) ja kanti Inglise ning Läti kontode kaudu sissemaksuks nii-öelda Gildi meeste eest. Jääb mulje, et meie rahaga tekitasid nad endile vara. Ootan süüdistuskokkuvõtet huviga," rääkis Luik.

,vahpealkiri> Mida väitis Piirsalu prokuratuurile?

Äripäevale teadaolevalt selgitas Erki Piirsalu prokuratuurile toimunut järgmiselt. 2007. aasta juulis olevat kahe päeva jooksul toimunud kolm olulist sündmust: esiteks, emissiooni prospekti kirjutati ootamatult sisse, et emitendiga seotud isikud peavad omama viiendikku võlakirjadest; teiseks, Gild Financial Advisori Services taandas end emitendi rollist; ning kolmandaks, vastloodud ettevõte Kristatos OÜ, mida juhtis Erki Piirsalu ning mille omanik oli tema isa Enno Piirsalu, soetas enam kui 50 miljoni krooni eest võlakirju.

Äripäevale teadaolevalt väitis Piirsalu prokuratuurile, et ta toimis korduvalt Tõnis Haaveli käske järgides ning tegi seejuures prospektiväliseid tehinguid investorite rahaga.

Näiteks andis Piirsalu väidetavalt investoritelt kogutud rahast ettevõtte OÜ Roselink kaudu laenu Harles Liivi firmale Daria Invest. Laenusumma ulatus üle 10 miljoni krooni ja arvatakse, et raha kasutati Haaveli ja Liivi Bulgaaria ärides. Laenuraha pole Äripäeva andmetel senini Daria Investilt tagasi saadud.

"See, et antud asjas on avalduse teinud Erki Piirsalu, tuleb mulle üllatusena. Veelgi koomilisemaks teevad asja tema väited, et mina olen talle korraldusi andnud, mahitanud ja käskinud. Mina sellist Erkit ei mäleta, kes asjasse mitte puutuvatelt inimestelt mingeid korraldusi võtaks," teatas Gildi ekspartner ja samuti kriminaalasjas kahtlustatavate hulka kuuluv Tõnis Haavel.

"See oli tema projekt ja tema juhitud. Ilmselt on nii avaldus kui ka need väited sündinud suure stressi tagajärjel, mille on tekitanud suurinvestorite surve," lisas ta.

Midagi ühist on kogu loos siiski ka uurimise all olijatel ja pahastel investoritel - kõik nad ootavad uurimise lõpptulemust. "Ma ei oska öelda, millal asi kohtusse jõuab. Eks ikka nii kiiresti kui võimalik," sõnas eile juhtumiga tegelev riigiprokurör Triin Bergmann. Investorid loodavad, et kohus algab sügisel.

Investorite petmises kahtlustatav Erki Piirsalu saatis Äripäevale järgneva kommentaari, mille palus avaldada täies mahus.

Uurimise objektiivsuse huvides ei saa ega või ma kommenteerida mulle saadetud järelepärimises sisalduvaid oletusi, küsimusi, arvamusi ega faktivigu.

Hea ajakirjanduse tava näeb ette, et konflikti sisaldava materjali puhul peab ajakirjanik ära kuulama kõik osapooled. Toimetus kontrollib, eelkõige kriitilise materjali korral, informatsiooni tõesust ja allikate usaldusväärsust. Ka juhul, kui avaldatava materjali autoriks ei ole toimetuse töötaja, kontrollib toimetus oluliste faktide tõesust.

Olen ajakirjandusega suhtlemisel kogenematu, samas Äripäeva seni veendunud lugejana arvamusel, et ajakirjanik peab kandma hoolt selle eest, et ei ilmuks ebatäpne, moonutatud või eksitav informatsioon, ja ajakirjanik ei tohiks lihtsalt väita, et talle keelduti kommentaaridest. Soovin, et mõistaksite, et ma ei saa anda selgitusi uurimisorganitele ja samal ajal vastata ajakirjaniku järelepärimisele ehk mõjutada uurimise käiku ja fakte.

Pean vajalikuks saata selgitus teadmiseks ka asja menetlevale organile.