Indrek Kald • 27. juuli 2010 kell 9:22

Riik seob saamata jääva tulu hüvitise sissetulekuga

Justiitsministeerium saatis täna kooskõlastusringile seaduseelnõu, mis laiendab õigusemõistmise käigus tekitatud kahju hüvitamise võimalusi ja täpsustab riigipoolset vastutust.

Ministeeriumi avaliku õiguse talituse juhataja Illimar Pärnamägi sõnul pole tänane õigusemõistmise käigus õiguspäraselt tekitatud kahju hüvitamise süsteem eesmärgipärane, kuna ei arvesta kahju kannataja reaalse sissetulekuga.

"Näiteks juhul kui isik on eeluuritavana vanglas viibinud ja hiljem õigeks mõistetud, makstakse talle saamata jäänud tulu eest hüvitist 1015 krooni päeva kohta, olenemata sellest, kas isikul tegelikult mingit tulu saamata jäi või mitte," selgitas ta.

Eelnõu järgi hüvitatakse isikule mittevaralist kahju ning tõendatud saamata jäänud tulu alates 145 kroonist päevas. "Näiteks keskmist palka teeniv inimene saab sel juhul hüvitist 545 krooni päeva kohta. Samas, kui isikul üldse sissetulekud puuduvad, siis ei saa ta standardina suuremat hüvitist kui 145 krooni. Võrdluseks – Saksamaal on vastav summa 11 eurot [172 krooni]," täpsustas Pärnamägi.

Eelnõu näeb lisaks uuendusena ette, et kahju hüvitamist saab nõuda ka juhul, kui menetluse käigus on alusetult kohaldatud mõnda muud piirangut. "Kui seni sai hüvitist nõuda vaid alusetu vabaduse võtmise puhul, siis muudatuse kohaselt saab isik nõuda hüvitist ka näiteks siis, kui talle on tekitatud kahju seoses ametikohalt kõrvaldamisega või vara arestimisega," rääkis ta.

Pärnamägi rõhutas, et viimaste näidete puhul tegu on õiguspärase kahjuga, mida paljudes riikides üldse ei hüvitata, sest nende osas kehtib nn avalik-õiguslik talumiskohustus. "Tegelikult puudub paljudes riikides terviklik riigivastutuse seadus sootuks ning selliseid juhtumeid reguleeritakse pigem kasuistliku kohtupraktikaga," märkis ta.

Ühtlasi loobutakse eelnõuga juriidiliste isikute mittevaralise kahju hüvitamise piirangust. "Eelnõu kohaselt on nii füüsilisel kui ka juriidilisel isikul võrdne õigus nõuda avaliku võimu kandja poolt tekitatud mittevaralise kahju hüvitamist," sõnas Pärnamägi.

Lisaks luuakse eelnõuga alus selleks, et Eesti saaks taotleda kahju hüvitamist, mis on tekkinud  rahvusvahelise kriminaalmenetluse raames.

"Peale eeltoodu on uue tervikteksti loomise tinginud vajadus liita riigivastutuse seadus riigi poolt alusetult vabaduse võtmisega tekitatud kahju hüvitamise seadusega ning ühtlustada riigivastutuse regulatsioon uue halduskohtumenetluse seadustikuga, mis on hetkel Riigikogus," lisas Pärnamägi.

Hetkel kuum