28. juuli 2010 kell 9:02

GASELL: Pank ei luba osanikele dividende

Gasellid dividendidega ei priiska, pigem säästavad. Alati polegi dividendide maksmine omanike vaba voli, kasumi jagamise üle otsustavad hoopis pangad.

Suurem osa kiiresti kasvavaid ettevõtteid panustab pigem tagavara kogumisele kui omanike lahkele nuumamisele dividendidega. Iga teine Äripäeva vaadeldud gasell pole viimase nelja aasta jooksul sentigi omanikutulu välja maksnud.

Prisket omanikutulu ei võeta peamiselt seetõttu, et kogu teenitud kasum või suur osa sellest soovitakse firma kasvu investeerida, teine oluline põhjus on likviidsuspuhvri kogumine. Lisaks, alati ei ole omanikutulu välja maksmine aktsionäride ja juhtide õigus, kasumi jagamise üle võivad kontrolli omada ka pangad. Seda enam, et kiiresti kasvavad ettevõtted vajavad sageli rohkelt laenuraha.

"Ei ole dividende maksnud ega maksa nüüd ka. Laenukoormus on suur ja pangad on selle ära keelanud, muidu võtaks hea meelega," nentis Decora kaupluste kinnisvara haldava Hansa Maakler OÜ juht ja omanik Andrus Allik. Kuni me pankade orjad oleme ja meil võlad kaelas on, otsustavad pangad, sõnas ta.

"Valgust ei paista tunneli lõpus," pole ettevõtja praegu optimistlik. Samas märkis Allik, et isegi kui firma nüüd kohe pankade lõa otsast vabaks saaks, ei võtaks ta enne dividende, kui masu läbi ja ettevõte taas korralikku kasumit teenima hakkab.

"Investeerime teenitud kasumi edasi ja seetõttu pole dividende võtnud," rääkis jaekaubandusega tegeleva Lux Eesti OÜ omanik Harti Pedak. Investeerida kavatseb ettevõte laienemisse nii välismaal kui ka Eestis. Küsimusele, millal firmast omanikutulu võtma hakatakse, vastas Pedak, et tema ega ka teised omanikud pole sellele mõelnud, kuna praegu on teised motivaatorid.

Investeerimine eelkõige

"Meie plaan on selgelt olnud investeerimine. Oleme seni kogu kasumi reinvesteerinud ja jätkame seda kindlasti ka lähematel aastatel," sõnas tarkvarafirma Webmedia juht ja asutaja Priit Alamäe.

Webmedia omanike struktuur erineb mõnevõrra tavapärasest, nimelt omab firmas alla kümne protsendi jäävaid osalusi hulk ettevõtte praegusi ja endisi töötajaid ning seni on puudunud suuromanik. Tõsi, alles loetud päevad tagasi sisenes firmasse veidi enam kui kolmandiku suuruse osalusega poolakate riskikapitalifond Enterprise Investors.

Küsimusele, kas Webmedia töötajad aastate jooksul teenitud dividendidele hammast ei ihu, vastas Alamäe, et kõik aktsionärid panustavad tulevikule ning neile on selge, kuhu tahetakse jõuda. Millise eesmärgi nimel aastaid dividendidest loobutakse? "Kasv, kasv, kasv," kinnitas Alamäe.

Ei maksa arvata, et gasellid sootuks dividendide maksmisest hoiduvad. Äripäeva vaadeldud firmadest suurem osa viimase nelja aasta jooksul siiski rohkemal või vähemalt määral omanikutulu jagas.

Näiteks üle poole miljardi krooni ulatuva jaotamata kasumiga EKE Invest AS jagas eelmisel aastal oma paljudele omanikele laiali suisa 160 miljonit krooni. "EKE Invest on tegelikult pigem konservatiivne dividendide maksja, aga eelmise aasta suured dividendid tõi Ehituse ABC osaluse müügist saadud erakorraline tulu," rääkis üks omanikest Toomas Arumäe. Ta lisas, et kuna ettevõtte omanikud on finantsiliselt tugevad, siis dividendide jagamiseks survet ei avaldata.

Dividende mõõdukalt

Arumäe kuulub ka teise gaselli, Mõigu Ehituskoondise omanike hulka. See ettevõte on küll dividende maksnud, kuid vägagi mõõdukalt, mullu näiteks kolm miljonit krooni enam kui sajamiljonise jaotamata kasumi juures. "Me oleme, jah, konservatiivsed olnud, praegu on turul madalseis ka," nentis ta. Arumäe sõnul usuvad ettevõtte omanikud, et firmas teenivad nende kasumikroonid paremini, kui sealt välja võttes ja näiteks börsile pannes.

Projekteerimisega tegelev ettevõte Nord Projekt on viimastel aastatel omanikele stabiilselt dividende maksnud, mullu näiteks kaheksa miljonit krooni. Tänavuseks aastaks aga dividende ei määratud. "Kui kasumit tuleb, siis oleme ikka mingi osa välja maksnud, aga eelmisel aastal oli kasum väike," märkis ettevõtte üks omanikest Andres Saar.

Jaotamata kasumi puhver ulatub ettevõttel üle 40 miljoni krooni ning on mõeldud likviidsuse tagamiseks. "Oleme kunagi investeerinud ka, ehitasime näiteks omale büroohoone. Praegu aga hoiame puhvrit ja oleme püüdnud töötajaid säilitada," rääkis Saar. Tema sõnul hullem veel majanduses möödas pole ja ka tänavuse aasta eest ei plaanita dividende määrata.

Autor: Piret Reiljan, Indrek Kald

Hetkel kuum