Sirje Rank • 19. august 2010 kell 12:17

Pensionireform takistab Poola liitumist euroga?

Poola on üks üheksast ELi liikmesriigist, mis taotlevad valitsussektori võla arvutamises muudatust, mis võtaks arvesse pensionisüsteemi reformidega seonduvad lühiajalised kulud. Eesti eeskuju näitab, et see pole vajalik.

Euroala stabiilsus- ja kasvupakti nõuete järgi ei või valitsussektori võlg ületada 60% SKPst ning aastane valitsussektori defitsiit 3% SKPst.

Nädalapäevad tagasi Euroopa Ülemkogu presidendile Herman Van Rompuyle läkitatud kirjas väidavad riigid, kelle seas on lisaks Poolale veel Ungari, Läti, Leedu, Tšehhi, Slovakkia, Rumeenia, Bulgaaria ja Rootsi, et need kriteeriumid pärsivad pensionireformide elluviimist ja seega pikas perspektiivis Euroopa Liidu riigirahanduse jätkusuutlikkuse saavutamist.

Riikidel, kes on täna alles euroala ukse taga, takistab see vajalike liitumiskriteeriumide täitmist. Poolal on valitsussektori võlg praegu 55% piiril SKPst.

Eestit muudatusettepanekule alla kirjutanud riikide seas ei ole. "Eesti riigi näide tõestab, et pensionireformi on võimalik ja seda tuleb ellu viia stabiilsus- ja kasvupaktide kriteeriumide piires. Eestit on aidanud ka reservide kogumine headel aegadel, millest on ka pensionidefitsiiti finantseeritud," kommenteeris rahandusministeeriumi makromajanduspoliitika osakonna juhataja Andrus Säälik. Eesti ei ole pensionireformi kulude katteks kordagi laenu võtnud.

"Kui riigil pole aga pensionireformi kulutuste finantseerimiseks reserve, ei hoita kokku kulusid muudes valdkondades ega tõsteta makse, siis pensionireformi kulutuste finantseerimiseks tuleb riigivõlga suurendada," nentis Säälik. "Üldiselt on pensionireformi mõju riigi majandusele ja rahandusele positiivne, muuhulgas suureneb tänu erakindlustusele oluliselt pensionisüsteemi jätkusuutlikkus," lisas ta.

"Paljude riikide ülemäärane võlakoorem tähendab seda, et rahalise kattega pensionisüsteemile üleminek on pikas perspektiivis Euroopa avaliku sektori finantside stabiilsuse tagamiseks eluliselt tähtis," seisab üheksa riigi kirjas. Praegune võla arvestamise viis "võtab aga ära olulise stiimuli selliste reformide käivitamiseks. Ja seda veel enam, kui sanktsioone defitsiidi- ja võlakriteeriumi rikkumise eest karmistatakse," tsiteeris Brüsselisse läkitatud kirja agentuur Bloomberg.

Euroopa Komisjon on lubanud liikmesriikidelt saadud ettepanekut kaaluda, kuid juba on Saksamaa rahandusministeeriumi vahendusel väljendanud oma väga sügavat skepsist. Saksamaa kardab, et erandite lubamine võla arvestuses muudab erinevate riikide kõrvutamise keeruliseks ning avab Pandora laeka teistegi erandite kauplemiseks.

Poola valitsussektori võlg kasvab Euroopa Komisjoni prognoosi järgi 2011. aastal 59,3%-le SKPst. Pensionisüsteemiga seotud võla maha arvamine vähendaks rahandusminister Jacek Rostowski hinnangul võlakoorma 2014. aastaks 35%-le SKPst.

Hetkel kuum