Indrek Kald • 8. september 2010 kell 13:50

Siiri Oviir: masu eelne töökohtade arv ei taastu

Euroopa Parlamendi liikme Siiri Oviiri sõnul ei taastu majanduskriisi eelne töökohtade arv.

"On selge, et pärast kriisi ei looda ettevõtetesse sama hulgal töökohti kui oli enne kriisi," tõdes ta Euroopa Parlamendis toimunud ühenduse tööhõivesuuniste arutelul. "Majanduskriis on teinud puhastuse ning selle uue majandusmaastikuga peavad kaasas käima muutused ka haridussüsteemis, mida isiklikult toetamata on võimatu kiirelt reageerida uue majandusstruktuuriga kaasnevatele tööturu nõudmistele," rääkis Oviir.

Tööhõivesuuniste arutelul rõhutas variraportööriks olnud Oviir majandus-, haridus- ja tööhõivepoliitikate sidususe ning liikmesriikide poliitikate koordineerituse olulisust tööhõive suurendamisel ja töötuse vähendamisel.

Ta tõstis esile täiend- ja ümberõppe tõstmise uuele kvaliteedile, mis on üks oluline osa turvalise paindlikkuse põhimõtete rakendamisel tööturul. See aga eeldab suuremaid investeeringuid aktiivsetesse tööturumeetoditesse, märkis keskerakondlasest poliitik.

Eestist valitud europarlamendi saadik pidas samuti vajalikuks rõhutada tööhõivepoliitika jõudmist konkreetse inimeseni, st töötu ja haavatavamate gruppide  – noorte, puudega inimeste, naiste – tasemele.

"Oluline on tööhõivepoliitikas rakendada senisest enam uusi töövorme, vajadusel ka ebatüüpilisi töölepinguid, mis toetab samuti turvalise paindlikkuse põhimõtete juurdumist tööturul," ütles Oviir. "Sel sammul on suur tähtsus ka soolise võrdõiguslikkuse tagamisel, sest võimaldab näiteks väikeste lastega emadel naasta tööturule halvendamata nende karjäärivõimalusi ning kaotamata kvalifikatsiooni, mis vähendaks nende konkurentsivõimet tööturul," märkis ta.

Oviiri sõnul saab tihti takistavaks teguriks ülemäärane bürokraatia, seda nii efektiivsete tööturumehhanismide, sh koolituste, aga ka uusi töökohti loova ettevõtluspoliitika käivitamisel.

Kuna praegune majanduskriis tõi selgelt esile liikmesriikide majanduse ja tööturgude sõltuvuse üksteisest, tuleks Oviiri kinnitusel senisest enam koordineerida ELi majandus- ja tööturupoliitikat.

Parlamendis arutatud tööhõivesuunised on küll adresseeritud liikmesriikidele, kuid Euroopa 2020. aasta strateegiat peaks Oviiri ütlusel rakendama partnerluses kõigi riiklike ja kohalike ametivõimudega, tehes tihedat koostööd tööturu osapooltega. "Jutuga töötust ei võida. See eeldab sihikindlat tööd ja ressursse," märkis ta.

Tööhõivesuuniste arutelu on Euroopa 2020. aasta strateegia osa, milles tööhõive koondsuuniste alla kuuluvad neli suunist: 1. tööturul osalemise suurendamine ja struktuurse tööpuuduse vähendamine; 2. tööturu vajadustele vastava kvalifitseeritud tööjõu arendamine ning töökohtade kvaliteedi ja elukestva õppe edendamine; 3. tulemuste parandamine haridus- ja koolitussüsteemide kõikidel tasemetel ja kolmanda taseme hariduse omandajate arvu suurendamine; 4. sotsiaalse kaasatuse edendamine ning vaesuse vastu võitlemine.

Euroopa Nõukogul on kavas igal aastal kontrollida, kuidas liikmesiigid vastuvõetut täidavad.

Hetkel kuum