Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Osolin: nalja ja halvustamise piir tihti hägune
Reklaamiseadus defineerib, missugustel juhtudel võib reklaami halvustavaks pidada. Eks nii mõnigi kord on raske piiri vedada, kus on tegu huumori ja kus konkurendi halvustamisega, sõnas reklaami nõukoja esimees Olav Osolin.
"Mõnikord ei olegi halvustamise objektiks otsene konkurent, selleks võib olla ka mõni tegevusala, kaubamärk, geograafiline tähis vms. Seejuures lähtuvad nii tarbijakaitse kui ka teda nõustav reklaami nõukoda ikkagi kehtivatest seadustest - nõukoja liikmeile võib teinekord mõni reklaam tunduda kohatu või ebaõnnestunud, kuid kui see reklaam ei eksi seaduse vastu, siis pole ka põhjust selle keelamiseks," rääkis Osolin.
"Kui reklaam rikub seadust, siis otsustab tarbijakaitseamet, kas tal on põhjust teha rikkujale ettekirjutus või lahendatakse probleem leebemal viisil. Mõlemal juhul on lähtekohaks muidugi rikkumise kohene lõpetamine ehk reklaamide mahavõtmine," märkis ta.
"LHV Panga juhtum ei ole seni reklaami nõukotta jõudnud, nii et ma ei oska kommenteerida, kas tegu on halvustava reklaamiga või mitte," ütles reklaami nõukoja esimees.
Minu Äripäeva kasutamiseks logi sisse või loo konto.