Silvia Kruusmaa • 15. september 2010 kell 10:24

Riigikontroll: RMK raiub riigimetsi tuleviku arvelt

Riigikontrolli hinnangul ei majanda RMK riigimetsi jätkusuutlikult, ohustades sellega tulevaste põlvkondade võimalusi riigimetsa kasutada.

Riigikontroll auditeeris, kas keskkonnaministeeriumi valitsemisalas olevaid riigimetsi majandatakse jätkusuutlikult ehk sel moel, et ka tulevased põlvkonnad saaksid riigimetsi samamoodi kasutada. Teisisõnu, kas riigimetsast saab ka aastakümnete pärast raiuda samas mahus samasugust metsamaterjali, kui RMK on saanud, ning kas metsade ökoloogiline seisund ei halvene.

Riigikontrolli hinnangul ei majanda RMK riigimetsi jätkusuutlikult, ohustades sellega tulevaste põlvkondade võimalusi riigimetsa kasutada. Möödunud kümne aastaga on RMK teinud riigimetsades lageraieid suuremal pindalal, kui seda on tehtud varasematel aastakümnetel.

Mõnedes metsatüüpides, näiteks viljakates kuusikutes, on RMK juba pidanud raiemahtusid oluliselt vähendama, sest raieküpsete metsade pindala on majandamise tagajärjel vähenenud. Praeguses mahus raiumist jätkates väheneks vanade metsade pindala paremates metsatüüpides oluliselt, mistõttu metsade ökoloogiline seisund halveneks ja väheneks tulevikus riigimetsast saadav tulu.

Probleemi põhjuseks on riigikontrolli hinnangul see, et keskkonnaministeerium riigivara valitsejana ei ole riigimetsade majandamise jätkusuutlikkust analüüsinud ega loonud õiguslikku raamistikku, mis tagaks jätkusuutliku majandamise. „Metsamajandust reguleerivate õigusaktide koostamisel ja muutmisel on keskkonnaministeerium jätnud analüüsimata nende mõju metsade liigilisele ja vanuselisele struktuurile, kaitsealade sidususele ning II ja III kaitsekategooria liikide elu- ja kasvukohtadele väljaspool kaitsealasid. Lageraiet lubavaid vanuseid on korduvalt alandatud ja juba praegu raiutakse järjest nooremaid ja peenemaid metsi,“ seisab aruandes.

Valdav osa tulu andvatest lageraietest tehakse paremates metsatüüpides ehk palu-, laane- ja salumetsades, mis moodustavad riigimetsamaast umbes poole. Kui jätkatakse riigimetsas lageraiete tegemist praeguses mahus, väheneks nendes metsades vanade puistute pindala oluliselt juba järgmisel kümnendil. Tulundusmetsade ehk majanduspiiranguteta metsade vanad kuusikud ja vanad haavikud saaksid otsa vähem kui 20 aastaga, vanad kaasikud vähem kui 30 aastaga ning vanad männikud vähem kui 50 aastaga.

Riigikontroll tõi välja veel, et pole loodud sellist õiguslikku raamistikku, mis tagaks nii metsapoliitikas kui ka metsaseaduses sõnastatud ühtlase metsakasutuse eesmärkide täitmise. Kui kehtivad õigusaktid võimaldavad metsamajandamisega saada tulu tuleviku arvel ja ökosüsteemi kahjustades, siis seda ka tehakse. Keskkonnaministeerium pole analüüsinud metsamajanduses toimuvat riigimetsa pikaajalise kasutamise eesmärkidest lähtuvalt. Metsamajandust reguleerivaid õigusakte tuleb muuta, et need nõuaksid raiete kavandamisel eri metsatüüpidega ja raiutavate metsade ruumilise paiknemisega arvestamist.

Jätkusuutmatu metsamajanduse põhjused peituvad ka RMK olemuses, mis tulundusasutusena on huvitatud kasumi teenimisest ja saadava tulu suurendamisest. See tekitab RMK-l huvide konflikti ühelt poolt raiete planeerimise ja teostamise ning teiselt poolt kohustuse vahel tagada riigivara säilimine. Seetõttu peab keskkonnaministeerium analüüsima riigimetsade majandamise mooduseid ja leidma riigimetsade majandamiseks väheneva tulu tingimustes optimaalse lahenduse, mis tagaks nii riigimetsade jätkusuutliku kasutuse, riigivara säilimise, ökoloogilise stabiilsuse kui ka avalike teenuste pakkumise. Riigikontroll soovitab praegune riigitulundusasutus reorganiseerida üheks või mitmeks valitsusasutuseks või riigi äriühinguks, kus tulu teenimine oleks lahutatud riigimetsaga seotud muudest riiklikest ülesannetest.

Riigikontroll märkis veel, et keskkonnaminister ei nõustunud mitte ühegi auditi järeldustega ja on seisukohal, et tema valitseda olevate riigimetsade majandamine lähtub riigikogus heaks kiidetud metsapoliitika ja metsanduse arengukava eesmärkidest ning on jätkusuutlik. Kuigi riigikontrolli hinnangul saavad riigimetsa samasuguse majandamise jätkudes vanad metsad paremates tüüpides lähimate aastakümnete jooksul otsa ja ühtlane metsakasutus muutub võimatuks, ei pea keskkonnaminister võimalikuks rakendada riigikontrolli soovitusi. Ministri hinnangul eeldaks soovituste täitmine metsapoliitika pikaajaliste arengusuundade muutmist. Samas märgib ka minister, et riigikogus heaks kiidetud Eesti metsapoliitika eesmärgiks on hoida keskmine raiemaht piires, mis tagab Eesti metsades ühtlase kasutuse printsiibi järgimise.

37% Eesti metsadest on keskkonnaministeeriumi valitsemisalas olevad riigimetsad, mida majandab Riigimetsa Majandamise Keskus (RMK). 1999. aastal tegevust alustanud RMK on riigitulundusasutusena ainus omataoline juriidiline üksus, mis sarnaneb olemuselt äriühinguga. RMKle on metsaseadusega pandud kõik metsaomaniku kohustused ning antud ka kõik metsaomaniku õigused.

Hetkel kuum