Sünge tähtpäev: kaks aastat Lehmani krahhist

Muus majanduses on kriisimärgid aga ikka veel rängad ning hädahetkel lubatud ranged reeglid - et miskit sarnast enam ei korduks - kujunenud loodetust lahjemaks.

USA pankade teise kvartali kasuminumbrites ei reeda enam miski kahe aasta tagust paanikat - kokku teenisid USA riikliku hoiusekindlustuse (FDIC) kattega pangad teises kvartalis 21 miljardit dollarit kasumit. Veel aasta tagasi saadi 4,3 miljardit dollarit kahjumit ning eriti hull oli 2008. aasta lõpp. Turud suutis toona maha rahustada vaid hiiglaslik rahasüst USA maksumaksjatelt ning riigi osanikuks hakkamine suurpankades. Praegu tagab kasumi eelkõige üliodav laenuraha - USA keskpanga erakordselt madal baasintressi määr on 0-0,25%.

Kasumlikkuse taastudes on taas tagasi ka pankurite prisked boonused. New Yorgi osariigi kontrolöri Thomas DiNapoli hinnangul maksid Wall Streeti firmad mullu boonusteks 20,3 miljardit dollarit. Palgad kolmes suurpangas - Goldman Sachsis, Morgan Stanleys ja JPMorganis - kasvasid 31%.

Nii palju on siiski muutunud, et päris mitte millegi eest - ehk boonust tulemustest hoolimata - praegu enam valdavalt ei maksta.

Euroopa pangad on kaks aastat pärast Lehmani krahhi jätkuvalt hapras seisus. Ehkki turud on rahunenud, on rida riike, mis ei suuda end kuidagi Euroopa Keskpanga odavast laenurahast võõrutada. Eelkõige on jutt Iiri, Portugali, Kreeka ja Hispaania pankadest, mille vastu uuristab usaldust riikide kõrge võlakoorem ja olematu või vilets majanduskasv. Tegemist pole niivõrd likviidsuse, kuivõrd maksevõime probleemiga ja siin võivad oma nõrgad lülid olla ka Saksamaa finantssüsteemis. Ajalehe FT kolumnist Wolfgang Münchau prognoosib, et vindumine Euroopa pankades jääb kestma aastateks. Kuid mitte kõikjal - Rootsi pangad on toibunud vägagi jõuliselt.

Kevadel ELilt ja IMFilt abipaketi saanud Kreeka tegi sel nädalal ettevaatliku come-back'i võlakirjaturule, kuid pidi kuuekuuliste võlakirjade pealt maksma intressi 4,82%. Võrdluseks on Saksamaa aastase tähtajaga võlakirja tulusus 0,58%. Euroopa Keskpank on taas suurendanud perifeeriariikide võlakirjade oste, et intressimäärasid vaos hoida, ja lubab tulevalgi aastal jätkata erakorralisi likviidsuslaene.

Kuhu on aga jõutud reeglitega, mis pidid tulevikus kriisi kordumist vältima? Nagu võib välja lugeda pangaaktsiate tõusust pärast äsja Baselis sündinud uute rahvusvaheliste pangandusreeglite kokkulepet, mis tõstavad kapitalinõudeid, ja ka sarnasest reaktsioonist USA finantsturgude reformile, on pangad pääsenud kardetust kergemalt.

Euroopa on jõudnud vahepeal üksmeelele uute finantsjärelevalveasutuste loomise suhtes, kuid hoovad reeglite jõustamiseks on taas nõrgaks jäetud. Reegleid euroala majanduspoliitika paremaks koordineerimiseks vaevad üksteise võidu nii Euroopa Komisjon kui ka Euroopa Ülemkogu eesistuja Herman van Rompuy juhtitud "rakkegrupp", kuid kui otsene häda on möödas, on raugenud ka poliitiline ind.

Investorite eelistused on Lehmani krahhi järel kaldunud üha enam maailma arenevate turgude kasuks, kus võlakoormad on väiksemad ja majanduskasvu väljavaated suuremad. Samuti hiilgab kuld, mille nominaalhind võttis äsja 1,274 dollari tasemel uue tipu. USA börs pole aga kahe aastaga Lehmani krahhi eelset taset saavutanud - Dow Jonesi tööstusindeks on toonasest tasemest veidi alla 900 punkti maas (võrdluseks oli DJ indeks kaks aastat pärast 1987. aasta musta esmaspäeva 20%ga plussis).

Kõige raskemas seisus on praegu tavaline tööinimene. Reaalmajandus ei ole veel õieti jalgu alla saanud, ehkki teise kvartali majandusnäitajad olid üle ootuste head. Kõrge tööpuudus taandub väga visalt. Ettevõtlustegevust, mis looks uusi töökohti, pärsivad nõrk nõudlus, napp laenuraha ja vähene investeerimishuvi. Kergem on raha börsil keerutada.

Eesti ettevõtjad adusid Lehman Brothersi kokkuvarisemise tõelist mõju alles mõne aja pärast ja selle tekitatud valu pole veel möödas - ehk nagu ütles ettevõtja Jüri Vips: "Haavad on kinni, kuid natuke veel mädanevad."

Lehman Brothersi kokkuvarisemine polnud eriline sündmus, kuid pärast seda tekkinud kahtlused on ka praegu aktuaalsed, ütles ettevõtja Heldur Meerits.

Meeritsa sõnul oli pärast Lehman Brothersi kokkuvarisemist iga päevaga tunda, et olukord muutub üha kehvemaks, kuid nii suurt kriisi ei osanud keegi tollal ette näha. "Praegu on natuke sarnane tunne. Analüütikud räägivad, et kriis läheb üle, aga samal ajal lisandub ebakindlust. Raske öelda, kas nüüd on topeltkukkumine tulemas. Põhjust pole, aga turud on väga ärevil," arutles ta.

Meerits lisas, et praegu ta pigem vaatab ja imestab, mis toimub. "Investorina olen pikaajaline, seetõttu ma väga tõmblevaid samme ei astu. Laenu võimendusest ma ei sõltu. Kui ka peaks tulema topeltpõhi - mina jään ellu," sõnas Meerits.

ABC Grupi omanik Jüri Vips ütles, et Lehman Brothersi kollapsist vallandunud kriis jõudis teadvusesse alles paar kuud hiljem.Ta rääkis, et vahetult pärast kahe aasta tagust ajaloolist päeva kartis ta veelgi hullemat - kapitalistliku süsteemi kokkuvarisemist. "Püramiidskeemide kokkuvarisemine näitas finantsmaailma teist külge," lausus Vips.

Praegust olukorda iseloomustas Vips sõnadega: "Haavad on kinni, kuid natuke veel mädanevad." Tema hinnangul on finantsmaailma olukord paranenud ning Eestis tarbimine kasvanud.

Siiski vastandas Vips end optimistidele ja ennustas järgmise aasta SKP kasvuks 3-4%. Peamiselt seetõttu, et pangad on endiselt laenu andmisel konservatiivsed.