Sirje Rank • 16. september 2010 kell 5:10

Euro endiselt hapral alusel - reformid edenevad visalt

Euroala võlakriisis kahtluse alla sattunud ühisraha tulevik pole praegugi oluliselt kindlam - reeglid, mis peaks kindlustama ühises rahaliidus karmima distsipliini, on erimeelsustes toppama jäänud.

Põhjuseks nii üldise majandusolukorra paranemine, mis on vähendanud otsest survet euro alustalade kindlustamiseks, kui ka võlgades riikide soovimatus lukku lüüa sanktsioone, mis varem või hiljem nende endi suhtes reaalselt rakenduda võivad.

Täna Brüsselis toimuva Ülemkogu eel, kus 27 riigi peaministrid euroala distsipliini tugevdamist arutavad, valitseb patiseis, tunnistas Prantsuse rahandusminister Christine Lagarde ajalehele Financial Times antud intervjuus.

Ka Eesti rahandusminister Jürgen Ligi ütles läinud nädalal pärast Ülemkogu eesistuja Herman van Rompuy töögrupi kohtumist, et nende arutelude põhjal veel tulemust ei paista.

Rahaliidust ühtegi riiki välja ei visata

Suuri erimeelsusi - nagu ka 1990ndatel enne ühisraha käibelevõttu - põhjustavad taas sanktsioonid euronormide rikkujate karistamiseks.

Kevadel, kui Euroopa võlakriis ähvardas pankadevahelise turu halvata ja euro toetuseks sai üleöö kokku pandud 750 miljardi euro suurune abipakett, ei pidanud Saksamaa rahandusminister Wolfgang Schäuble paljuks mõlgutada mõtet, et kroonilised patustajad tuleks rahaliidust välja heita.

Nii drastiliste meetmete asemel on arutelud keerelnud siiski peamiselt rahaliste ja nii-öelda moraalsete sanktsioonide ümber, millest esimesed võiks tähendada reegleid rikkuva riigi ilmajätmist ELi struktuuritoetustest ning teised ajutist hääleõiguse kaotust. Viimast toetab ka Euroopa Keskpank.

Eurotoetuste vähendamise vastu on aga Hispaania ja mitmed uued liikmesriigid, tõrjudes ettepanekut kui vaesemate riikide diskrimineerimist ning abinõu, mis raskustes riigi olukorra veelgi keerulisemaks teeks.

"Oleme nõus aluslepingutes juba kehtestatud sanktsioonidega, kuid ei toeta uusi," ütles Hispaania rahandusminister Elena Salgado läinud nädalal pärast ELi rahandusministrite kohtumist.

Kriisiabi mehhanism on kõigest ajutine lahendus

Aluslepingute muutmist püütakse vältida - see on pikaldane protsess -, kuid nii pole võimalik ka püsiva kriisimehhanismi loomine, millest vajadusel abistada euroala nõrgimaid riike. Maikuus otsustatud abipakett on ajutine lahendus.

Üksmeelt pole ka selles, et muuta sanktsioonid automaatseks. See välistaks olukorra, kus patustajad ise enda nuhtlemise üle otsuseid teevad. Nii pole euroalal siiani veel kordagi sanktsioone rakendatud, ehkki reeglite rikkumine on pigem norm kui erand.

IMFi juht Dominique Strauss-Kahn annaks sanktsioonide määramise õiguse Euroopa Komisjonile ja kehtestaks sarnase riikidevaheliste eelarveülekannete mehhanismi nagu USAs, mis tagaks liidus sisemise stabiilsuse.

"Praegu on rahaliidul olemas kiiruspiirangud - defitsiidi ja võlanormid - ning radarid - Euroopa Komisjon, kuid pole tõhusat liikluspolitseid, kohut ega hädaabi mehhanismi," ütles Strauss-Kahn sel nädalal peetud ettekandes.

Turgudel on sügise saabudes taas tärganud umbusk euroala nõgemate liikmete suhtes, millest võib saada rahaliidule uus proovikivi.

Hetkel kuum