Silvia Kruusmaa • 16. september 2010 kell 12:21

Uus KOVide finantsjuhtimise seadus: üks kiidab, teine laidab

Riigikogu rahanduskomisjoni aseesimehe Tarmo Männi sõnul vähendab täna parlamendis vastu võetud kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seadus riski, et mõni kohalik omavalitsus satub rahalistesse raskustesse. Linnade liit leiab, et seadus ei anna lahendust linnade ja valdade eelarvetulude probleemile.

Männi sõnul muudetakse riiklik järelevalve täpsemaks ning kriteeriumid selgemaks.

"Samas tõuseb lubatav laenupiir nende omavalituste jaoks, kelle jooksvad laekumised on head. Kui täna kehtib kõigile üks piirmäär - 60% eelarvetuludest, siis edaspidi võivad üle keskmise maksevõimega omavalitsused laenata kuni 100% eelarvest," täpsustas Mänd.

Männi sõnul antakse kohalikele omavalitsustele enam vabadust valida sobiv eelarve koostamise detailsus ja määrata selle koostamise protseduurid. Nähakse ette ka üldised põhimõtted ja miinimumnõuded. "Kindlasti polnud võimalik kõikide omavalitsuste soove arvestada, aga saavutati peamine - omavalitsused on saanud konkreetse reeglistiku ning lähtutakse samast olukorrast, mis kehtib valitsussektori üksustele tervikuna,'' ütles Mänd.

Männi sõnul on kohalikel omavalitsustel nüüdsest suuremad õigused saada laenu ja anda laenu enda valitseva mõju all olevatele sihtasutustele, mittetulundusühingutele ja äriühingute ning tagada nende poolt võetavaid kohustusi. ''Praktikas on eelpool nimetatud finantsskeeme otsesel või varjatud kujul rakendatud, kuid seni on puudunud selleks õiguslik regulatsioon. Kehtestatud sai netovõlakoormuse ülemmäär, mis sõltub omafinantseerimise võimekusest. Võimekad omavalitsused saavad õiguse suurendada laenukoormust kuni 100%,'' märkis Mänd.

Suuri vaidlusi tekitas konsolideerimisgrupi määratlus. ''Arutelu tulemusena asendati seaduses sõna "konsolideerimisgrupp" sõnaga "arvestusüksus" ja seadus täiendati mõistega "sõltuv üksus". Vastavalt kokkuleppele rakendatakse netovõla koormust ja põhitegevuse tulemi piiranguid kohaliku omavalitsuse ja tema valitseva mõju all olevate üksuste suhtes. Need üksused saavad oma peamise tulu kohalikult omavalitsuselt ja kohalik omavalitsus vastutab selle eest, et need üksused oleksid jätkusuutlikud,'' lisas Mänd.

Männi sõnul tekitas vaidlusi ka haiglate finantseerimisvõimekus ja laenuvõtmise võime. ''Koostöös Haiglate Liiduga leiti mõistlik kompromiss, mis on täna seaduse teksti ka kirjutatud. Paindlikumaks muudeti tervishoiuteenuse osutaja investeeringute finantseerimine olukorras, kus kohaliku omavalitsuse üksuse arvestusüksus ei täida kehtestatud netovõlakoormuse ja põhitegevuse tulemi piiranguid,'' sõnas Mänd.

Taavi Aas: finantsjuhtimise seadus jätab põhiprobleemi lahenduseta

“Omavalitsustele uute, täiendavate piirangute seadmine on riigi laenuvõtmise ideede taustal kohatu, selle asemel tuleks hoopis linnadelt ja valdadelt ära võetud tulubaas taastada. See oleks reaalne kui Valitsus ja parlament näitaks üles poliitilist tahet,” ütles Linnade Liidu esimees ja Tallinna keskerakondlasest abilinnapea  Taavi Aas, kes alles hiljuti kaitses Tallinna eelarve projekti.

Aasa sõnul on kaks aastat tulubaasi kärbet kohaliku elu korraldamiseks mõeldud rahast võtnud juba 1,3 miljardit krooni. Selle võrra on linnades ja valdades vähem tänavavalgustust, teede remonti, lasteaedade ja koolide vahendeid ning muid igapäevaseks hädapäraseks toimimiseks vajalikke vahendeid, leiab Aas.

“Kui riigi tasandil räägitakse maksutulude kasvust, siis on täiesti arusaamatu, miks kohapeal kasutamiseks mõeldud vahenditega jätkuvalt riigieelarvet peab toetama," küsis Taavi Aas.

Uus finantsjuhtimise seadus jätab lahenduseta ka kunagised “Koolid korda” programmi juhtumid. Omavalitsustele, kes uskusid, et pikaajalised rendilepingud Riigi Kinnisvaraga on täiendav võimalus koolid korda teha, peavad lootma, et debatid sel teemal jätkuksid, lisas Aas.

Hetkel kuum