Omanik: Väätsa Agro jäägu ellu

Väätsa Agro suurim võlausaldaja Swedbank on aga seda meelt, et saneerimise asemel tuleb valida pankrotimenetlus. Vaidlus kava üle seisab riigikohtu lävel ning piimatootja saatus sõltub suuresti sellest, kuidas rahastajate tüli laheneb.

Nii Hanseatic Capital kui ka Swedbank andsid laenu Väätsa Agro osaluse omandamiseks ettevõtte endistele omanikele. Hanseaticu laenuleping nägi ette laenu võtnud ettevõtte ja Väätsa Agro hilisema ühendamise. Ühendamist tehniliselt siiski hiljem ei toimunud. Pärast enamusosaluse omandamist Väätsa Agros tegid endised omanikud ettepaneku laenusaaja muutmiseks. Hanseatic oli ettepanekuga nõus, kuna uskus Väätsa Agro jätkusuutlikkusse.

Laenu andmine on finantseerimisotsus, mis on alati seotud teatava riskiga. Paratamatult peab laenuotsuste tegemisel arvestama ka halvima stsenaariumi rakendumise tõenäosusega. Ajal, mil laen väljastati ja peale seda teenindas Väätsa Agro kõiki laenulepinguid korrektselt. 2008. ja 2009. aasta kriisi ja sellega seonduvat piimahindade langust oli laenu väljastamise hetkel võimatu ette näha.

Pärast laenu tagasimaksete katkemist realiseeris Hanseatic tema kasuks seatud tagatised, mille käigus omandati ka endistele omanikele kuulunud enamusosalus Väätsa Agros.

Hanseatic Capitalile teadaolevalt kasutati nii Hanseaticu kui ka Swedbank laen Väätsa Agro osaluse omandamiseks. 

Omanikuna on Hanseatic kindlasti ettevõtte püsimajäämise poolt. Pärast omanikuks saamist ja enne saneerimismenetluse algatamist otsis Hanseatic koos Swedbanki kui suurima võlausaldajaga lahendust, mis oleks välistanud ka hilisema saneerimismenetluse. Läbirääkimised Swedbankiga siiski mõlemaid pooli rahuldavale tulemusele ei viinud.

Saneerimiskava näeb ette, et Hanseaticu nõue Väätsa Agro vastu konverteeritakse 100% Väätsa Agro omakapitaliks ja Hanseatic on sellega nõus. Swedbanki nõudest konverteeritaks vaid ligikaudu 70%. Saneerimiskava kohaselt saaksid kõik võlausaldajad, sh Swedbank ja Hanseatic, aga ka väiksemad võlausaldajad oluliselt rohkem raha tagasi kui pankrotimenetluse korral. Ka mõlemad saneerimiskava hinnanud eksperdid (vannutatud audiitorid) on jõudnud sellisele järeldusele.

Väätsa Agro jätkusuutlikkuse kasuks räägivad eelmise aasta lõpus stabiliseerunud piima kokkuostuhinnad, samuti erinevate erialaekspertide hinnangud piima hinna trendide osas. Hinnad on sisuliselt samal tasemel kui laenuotsuste tegemise ajal. Väätsa Agro majanduslik olukord on alates eelmise aasta lõpust oodatust kiiremini paranenud ning kava kohaselt tehtavad väljamaksed on ettevõttele jõukohased. Suure tõenäosusega oleks saneerimiskava 100% täitmine võimalik ka ennetähtaegselt.

Tahtmata kindlasti endisi omanikke õigustada oleme seisukohal, et Väätsa Agro endiste omanike süüdistamine ei lahenda olukorda. Lahendus peab lähtuma ettevõtte püsimajäämisest võimalikult minimaalsete negatiivsete tagajärgedega kõigile võlausaldajatele. Hanseaticu arvates võimaldab saneerimiskava selle eesmärgi saavutada. Pankroti korral ootab ettevõtet ju tegelikult teadmatus, mis võib viia ka ettevõtte likvideerimiseni.

* Kuulub Arco Capital Corporation'ile (ACC), mis on erakapitali fond ja tegeleb investeerimisega arenevatel turgudel. ACC asutati 2006. aastal ja on kaasanud investoritelt kokku ligi 400 miljonit dollarit.

* Enamik ACC investoritest on USAs asuvad institutsionaalsed investorid, kuid investorite hulgas on ka eraisikuid.

* On osaliselt finantseerinud ettevõtete väljaostmisi Balti riikides, sh Eestis rahastanud Labelprinti poolt Paraprint Estonia ja Paraprint Latvia ostmist, Favori väljaostmist omanike poolt, Väätsa Agro enamusosaluse ostmist Urbanforsi poolt, Olerexi väljaostmist omanike poolt.

* Veel on ettevõte investeerinud järgmistesse Eestis tegutsevatesse ettevõtetesse: Boxer Timber Group, Ortodontikakeskus, Records Hulgi, Marepleks, TMT, StoraEnso ladu, Eskaro ja Sunorek.