Katre Pilvinski • 19. september 2010 kell 21:00

Nõrk ostujõud pärsib poekeskuste lennukust

"Praegu seisavad kaubanduskeskused küsimuse ees, kuidas eristuda, kliente hoida ja ka võita. Kaubanduskeskused otsivad uusi brände, kuna aga turg on väike, siis on neid siia raske saada," rääkis Colliersi investeeringute ja hindamise juht Margus Tinno, kes tugines Colliersis äsja valminud Tallinna kaubanduspindade uuringule. Ülevaate järgi on keskuste põhisuund tulevikus jätkusuutlikkus, kuid küsimus on, kuidas seda saavutada.

"Sageli tahavad suured brändid tulla korraga 5-6 müügikohta, mis nende kriteeriumitele vastavad - kuid meil neid pole. Tegijad vaatavad ikka makronäitajaid ja kui need pole piisavalt head, ei hakatagi süvenema," sõnas ta ja lisas, et üks tuntud bränd aga kindlustaks kaubanduskeskuse tagala ja kliendivoo.

"Keskused tunnetavad ebakindlust, et mis saab edasi. Seetõttu pöördus Viru Keskus meie poole palvega turuülevaade koostada," sõnas Tinno.

Viru Keskuse juht Ants Vasar ütles turuülevaate vajalikkuse kohta, et õige ja mõistlik on mitte elada tänases päevas, vaid vaadata ka pikemalt ette. Kuid ta nõustus, et kaubanduskeskuste eristumine Eesti väiksuse tõttu on keeruline.

"See on ka pikas perspektiivis väga vähe tõenäoline, et ühes keskuses on üks suurbränd ja teistes ei ole - ma arvan, et see ei ole reaalne, kui nii otse ja ausalt öelda. Ma ei usu, et Eesti kaubanduskeskused hakkavad brändide kaudu eristuma," märkis ta.

Vasar rääkis oma kogemusest, et kui tullakse, siis kindlasti mitte ühe kauplusega, vaid neid on 2-3. "Olen H&Miga kontaktis olnud ja see ei ole välistatud, et ta siia jõuab mingil ajal. Nad teevad oma arenguplaanid paari aasta peale ja Eesti viskasid nad 2012. aastani päevakorrast välja, kuid ma arvan, et ühel päeval üks keskustest saab õnnelikuks," lausus ta. Viru keskusel on potentsiaal ta omale saada, lisas Vasar.

Ta tõdes, et neil palju ja keerulisi plaane tulevikus ei saagi olla, kuna pinnad on pikaajaliste lepingutega kaetud. "Säästmise jätkumine pikemas perspektiivis on väga tõenäoline," nentis Vasar.

Kristiine Kaubanduskeskuse ASi juht Allan Remmelkoor oli optimistlikum. "Kaubanduskeskustel väga musta masendust ei ole, Tallinnas on kaubandus väga tugevalt kontsentreerunud kaubanduskeskustesse," rõhutas ta.

"Kui halvematel aegadel lükatakse kinnisvara ostu edasi viis aastat, siis jaekaubandusega nii ei ole, seal toimib äri kogu aeg. Mitte küll nii suurtes mahtudes, aga toimib siiski kogu aeg. Inimeste kindlustunne veel päris taastunud ei ole, aga see näitab paranemise märke ja see on otsene indikaator, mis mõjutab jaekaubandust," lisas Remmelkoor.

Remmelkoor usub, et küllap ka uusi brände tuleb tasapisi Eestisse. "Me oleme Baltimaades kindlasti kõige paremas seisus - nii imagoloogilises mõttes kui ka numbriliste näitajate poolest."

"Kui võrrelda Tallinna brändide nimistut Helsingi või Stockholmiga, siis meie esindatus on fantastiline. Inimene ei ole lihtsalt kunagi rahul, ikka oleks vaja midagi uut. Mida meil ei ole, ainult H&Mi ei ole. Kuid see on 100% kindel, et H&M Eestisse ei jõuab," sõnas Remmelkoor.

H&Mi pressiesindaja Håcan Andersson nentis, et Eesti on nende jaoks üks paljudest huvitavatest turgudest. "Kuid sellegipoolest pole meil konkreetseid plaane, millal me Eestis kauplused avame," lisas Andersson.

Margus Tinno, Colliersi investeeringute ja hindamise juht

Lähema 3-5 aasta perspektiivis pole meie makronäitajad head, pole näha, kust peaks ostujõudu tulema. Seega on meie kaubanduskeskused suluseisus - tahaks uusi brände ja tahaks eristuda, kuid ostujõud ei näita kiiret taastumist. Isegi kui kaubanduskeskused annaks esialgu müügipinna tasuta või maksaks mõne uue kaubamärgi kampaania kinni, neid ei huvita see, kuna oluline on oma käive.

Ka euro tulek pärsib esialgu tarbimist, kuna inimesed tahavad uue raha ja hinnaga harjuda ning see võtab aega. Tallinnas on ainult kesklinn see koht, kus võiks tarbijaid juurde tulla, kuna seal liiguvad turistid. Kui saaksime siia Ikea või H&Mi, siis saaksime tarbijad ka Lätist ja Venemaalt.

Andres Aavik, Skanska juht, Admiraliteedi basseini äärse krundi 25protsendiline omanik

Detailiplaneering on tehtud ning sinna on ette nähtud üle 30 000 ruudu kaubanduspinda ehk kogu kvartali esimesed korrused on kaubanduspind. Arvestame, et lisaks kohalikule ostjale läbib seda ala ka 5-6 miljonit turisti aastas. Eks iga arendaja soov on kohale meelitada mõni bränd, mida veel konkurentidel ei ole, kuid sellest on veel vara rääkida. Soov oleks, et projekt on valmis 2014.-2015. aastal.

Hetkel kuum