E-tollist ei saa me häbiplekk

Lugenud 22. septembri Äripäeva kaanelugu, märkasin meie kollektiivi endalt küsivat: kas elame mõnel teisel planeedil?. Tolliagentidel on üks selge sõnum: teemapüstitus kaubavahetuse võimaliku seiskumise kohta esimesel jaanuaril on ennatlik.

Logistikasektori ettevõtjana saan nõustuda maksu- ja tolliameti (MTA) seisukohaga, et ettevõtjaid ei ole jäetud infosulgu. Info edastamist ning viimist lõpptarbijani saaks teha paremini. Mõned konkreetsed ettepanekud:

1. Juhendid koduleheküljel - tuleb tunnistada, et kui näiteks jutuks olevatest rakendustest ICSi juhend on kaunis põhjalik, siis ECSi täiendamist võiks kaaluda. Seda eelkõige korduvate viitamiste osas õigusaktile, mille sisu võiks olla lahti kirjeldatud juhendis. Kaalumist väärt mõte oleks võimaldada demode ja rakendatavate süsteemide demoversioonide kasutamist, mis ei eeldaks pilootprojektidesse registreerimist.

2. Koolitused ettevõtetele - pahatihti on koolitusi tegevad MTA ametnikest lektorid muudatuste kohta ise suures teadmatuses. Juhtub, et koolitustel tekkivatele lihtsamatele küsimustele ei leita kohapeal vastuseid, vaid palutakse need esitada kirjalikult. See kujundabki ettevõtjates suhtumise, et kuna MTA ei tea ka ise täpselt, kuidas süsteem tulevikus toimima hakkab, siis ei ole mõtet nn toorest versiooni tudeerima hakata - niikuinii hiljem midagi muudetakse, mis muudab juba omandatu mõttetuks.

3. Infosüsteemide töökindlus - palju esineb nn süsteemisiseseid vigu, mis ei lase rakendust kasutaval kliendil toimingut lõpuni viia. Ka selle artikli kirjutamise vältel oli mul korduvalt võimatu pääseda isegi MTA kodulehele.

4. Pilootprojekti võimaluse kasutamist on hea kliendisõbralikkuse argumendina küll kasutada, kuid olemuselt on pilootprojekt kliendile koormav. Piloteerimiseks avatav rakendus on enamikul juhtudest veel liiga toores ning terviklikku pilti muudatustest ei saa. Teine, veelgi olulisem aspekt on, et piloteerimiseks kasutatavas rakenduses tehtud toimingud ei oma õiguslikku tähendust. Ehk teisisõnu, kõik toimingud, mis tehakse pilootkeskkonnas, tuleb teha ka piloteerimise hetkel toimivas nn päris infosüsteemis. See on koormav. Edasiminekut on rakendustes ICS ja ECS, kus saab teostada juba reaalseid toiminguid.

Kuid lohutagem end, et oleme vaid üks ELi riik mitmekümnest, kes muudatused ellu peab viima. Olen kindel, et häbiplekiks e-toll Eesti jaoks ei kujune - elu näitab, et pigem tullakse meile kogemusi otsima.

Autor: Andreas Part