Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Ausa hinna lepe kõmiseb õõnsalt
Eesti ühe suurema toiduainetetööstuse Maag Grupi üks omanikest Roland Lepp ütleb, et pole ausa hinnastamise lepingule mõelnudki. "Meie äris ei saa isegi mõelda sellele, et keegi ebaausalt hindu tõstaks. Siin on räägitud kartellidest ja mingitest hinnakokkulepetest. Ma ei taha kartelli sõna isegi suhu võtta. See ei ole võimalik, konkurents on nii tihe," rääkis Lepp.
Tema sõnul ei karda Maag ausa hinnastamise lepet, kuid enda sõnul ei mõista Lepp ka seda, miks peaks sellega liituma. "Meie oleme tööstus ega müü kaupa otse jaetarbijale. Meil on kaubanduskettidega märksa pikemaajalised lepingud kui 1-2 nädalat. Kui küsida, kas "Euro ei tõsta hinda"- kampaania on pelgalt propaganda, siis vastan "Jah!", sest ma ei kujuta ikka kuidagi ette, et mõni kaubanduskett 1. jaanuarist ainuüksi seetõttu hindu tõstab, et euro tuli teatud kuupäeval käibele," rääkis suurtööstur.
A. Le Coqi juhataja Tarmo Noobi sõnul ei liitu nemad ausa hinnastamise lepinguga seetõttu, et pärast sinise kleepsu külge saamist oleks neil õlle- ja karastusjoogi sõpradele väga raske selgitada, miks nende kaupade hinnad poodides on kerkinud.
"Kui meie tooraine kallineb 40%, siis meil oleks selle lepingu raames keeruline rääkida, et tooraine läks kallimaks. Tarbijale ei pruugi see õieti kohale jõuda. Meie rentaablus on pärast septembri- ja oktoobrikuiseid hinnatõuse niigi vähenenud. Meie peaksime praegusel juhul alla kirjutama hoopis üliausa hinnastamise kokkuleppele. Selline mäng ei vääri lihtsalt küünlaid," rääkis Noop muiates.
Tallinna Ülikooli dotsent, turunduskonsultant Ivar Soone märkis, et nagu enamiku reklaamide puhul, tasub ka selle kampaania raames lugeda tärniga või väikeses kirjas olevat teksti ehk vaadata lubaduse taha.
"Väide "Ausa hinnastamise leppe eesmärgiks on ära hoida põhjendamatu kaupade ja teenuste hindade tõstmine euro kasutuselevõtmise käigus" ei tähenda mitte seda, et hinnad enne euro kasutuselevõtmist ei tõuse, vaid pigem seda, et nad ei tõuse euro sisseviimise perioodil, nagu ka lubaduses selgelt kirjas on. Sisuliselt tähendab see, et hindu tõstetakse märksa varem, nagu on ka juhtunud," rääkis Soone.
Seda kinnitab tema hinnangul ilmekalt nii hiljutine piima hinna tõus kui ka muud viimase aja kallinemised.
"Selliselt tabavad kaupmehed kolm kärbest ühe hoobiga - viiakse läbi hinnatõus, tehes seda märksa varem, saades ka pikemalt kõrgemat kasumit, ning säilitatakse hea maine," arvas Soone.
Kampaania eesmärk on eelkõige vähendada inimeste ebakindlust seoses tulevaste muutustega ning parandada jaemüüjate kõikuma löönud mainet. "Kui jälgida seda, kuidas kauplused on tarbijaid korduvalt petnud, ei ole mitte ühtki põhjust, miks nad peaksid nüüd ühtäkki eetiliseks ja korralikuks hakkama. Pigem on tegemist külmalt kaalutud omakasuga, mis tarbijale nagu tavaliselt kenas pakendis "maha müüakse"," oli dotsent kriitiline.
DHL Estonia on ausa hinnastamise leppega liitunud. Ettevõtte müügi- ja marketingidirektori Kristina Laaneotsa sõnul toetab ja pooldab DHL Estonia avatust ning läbipaistvust teenuse hindade kujundamisel. "Liitumine oli pigem ajendatud soovist avaldada toetust ja tunnustust mainitud ettevõtmisele. See ei anna meie teenusele otsest lisaväärtust, kuid annab kliendile kindlustunde ja teadmise, et meie teenuse hinda ei mõjuta ega kujunda "muud" välised faktorid," selgitas Laaneots.
Rahandusministeeriumi europrojekti juhi Ingvar Bärenklau sõnul tõusevad paljude esmatarbekaupade hinnad tõepoolest, kuid tema arvates on üsna selge, et sellel hinnatõusul pole pistmist euro tulekuga. "Hindade tõusu lükkavad tagant eelkõige kerkinud maailmaturuhinnad. Kohati võib olla tegemist ka tavapärase inflatsioonilise keskkonna taastumisega pärast majanduskriisi lõppu. Ausa hinnastamise leppe peamine idee seisneb selles, et euro tulek ei pea andma põhjust hindade täiendavaks kunstlikuks moonutamiseks ja ma usun, et lepe selle eesmärgi ka täidab," rääkis Bärenklau.
Kaubandus-tööstuskoja poliitikakujundamise ja õigusosakonna juhataja Mait Palts selgitas, et kui tarbijakaitsjatele laekub kahtlusega kaebus - faktiliselt tõestatud -, et mõni liitunu on hindu euro kasutuselevõtu tõttu tõstnud, siis on ametil õigus seda küsimust uurida ja pärida ettevõtja käest aru. "Ükskõik, millise põhjuse siis ettevõtja ka toob, peab ta olema võimeline seda ka tõestama," selgitas Palts.
Rahandusministeerium saadab kampaania hinda küsima kaubandus-tööstuskotta ja nemad omakorda tagasi, agentuur sai tasuks 100 000 krooni.
Rahandusministeeriumi projektijuht Ingvar Bärenklau ütles kampaania hinnast rääkidest üldiselt, et nende eesmärk on korraldada kõik teavitustegevused võimalikult kokkuhoidlikult. Tuginedes nii Eesti varasematele kampaaniakogumustele kui ka teiste eurole üle läinud riikide kogemustele on aga üsna selge, et sellise ettevõtmise käivitamine saab olla edukas ainult siis, kui õnnestub sihtgruppe põhjalikult informeerida. "Ausa hinnastamise leppe propageerimist korraldab kaubandus-tööstuskoda, kelle poole võib täpsemate küsimustega pöörduda," lisas Bärenklau.
Kaubandus-tööstuskoja poliitikakujundamise- ja õigusosakonna juhataja Mait Paltsi sõnul on ausa hinnastamise kokkuleppe teavituskampaania üks osa kogu euro kasutuselevõtuga seotud teavitustegevusest, mille on tellinud ja rahastanud rahandusministeerium. "Kui palju kogu teavitustegevus maksma läheb, saavad ka nemad öelda," lisas ta.
Loovagentuuri Velvet juhatuse liige Janno Siimar ütles, et kui peate silmas meie agentuurile makstud tasu, siis see jäi suurusjärku veidi üle 100 000 krooni. "Kampaania kogumaksumuse avaldamine ei ole kindlasti meie asi," lisas ta.
Tallinna Ülikooli psühholoog Aleksander Pulver ütleb, et äris ei ole kategooriat "alatu" või "ebaaus". On vaid "kasumit taotlev tegevus kokkuleppeliste reeglite järgi".
"Sestap on hinnatõus tavalises äritegevuses võimaluste olemasolul, näiteks konkurentsi puudumine ja korruptiivsus, loomulik protsess," ütleb ta.
Pulveri hinnangul viib selline lubatu ja tegeliku erinevus paratamatult nii usalduse vähenemisele ärimaailma vastu kui ka muutustele tarbijakäitumises.
"Tulemuseks on, et tekkinud olukorras võimendatakse neid käitumistendentse, mis on igal tarbijal individuaalsed. Kes püüab säästlikumalt läbi ajada, kes võimalikult suuri varusid soetada. Kes püüab raha maksimaalselt kulutada ja kes otsib mittelegaalseid raha liigutamise viise," kirjeldab Pulver.
Seega väheneb tarbijakäitumise ennustamise võimalus, inimesed ei ole enam allutatud vajalikul määral reklaamile, majandusstrateegilistele otsustele ja/või ekspertide nõuannetele.