Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Keskpangad hoiduvad kulla müümisest
Keskpangad ning Rahvusvahelin Valuutafond müüsid pühapäeval lõppenud aasta jooksul kokku 94,5 tonni kulda, mis on väikseim kogus alates 1999. aastast.
Eurotsooni pangad müüsid kokku 6,2 tonni kulda, esikohal olid Saksamaa, Kreeka ning Malta keskpangad, vahendab Bloomberg Maailma Kullanõukogu raportit. Rahvusvaheline Valuutafond müüs seejuures ülejäänud 88,3 tonni. Eurotsooni kukkumine aastaga on pretsedenditu, sest 2009. aastal müüdi 142 tonni ehk 96% rohkem.
Keskpankade vähese kullamüügi taga on peamiselt väärismetalli kerkiv hind. Nimelt on kuld liikumas 10. järjestikuse kallinemise aasta suunas, mis on pikim tõusujada alates 1920. aastast. Kullanõukogu andmetest nähtub, et alates läinud aasta teisest kvartalist on iga kvartaliga keskpankade kullahoiuste osakaal suurenenud.
1999. aastal sõlmiti keskpankade vaheline kullaleping, mille tingis mure, et koordineerimata müük destabiliseerib turgu ning viib hinnad alla. Kuld saavutas enda tipu 850-dollarilise tipu 1980, pärast mida kukkus 253 dollarini 2001. aastal. Läinud nädalal tõusis väärismetalli hind rekordilisele 1300 dollari peale.
IMF teatas läinud aasta septembris, et paneb kokku 403 tonni eest kulda müüki, et parandada fondi finantsseisu ning laenata raha madala intressiga vaesematele riikidele.
Praeguse kullalepinguga on ühinenud järgmiste riikide keskpangad: Euroopa Keskpank, Belgia, Saksamaa, Iirimaa, Kreeka, Hispaania, Prantsusmaa, Itaalia, Luksemburg, Holland, Austria, Portugal, Soome, Rootsi, Šveits, Sloveenia, Küpros, Malta ja Slovakkia.
Autor: Fredy-Edwin Esse, California