Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Venemaa ja Hiina süvendavad majanduskoostööd
Venemaa ja maailma suurim energiatarbija Hiina allkirjastasid täna kahe riigi majanduskoostöö tugevdamiseks rea kokkuleppeid nafta-, gaasi- ja kivisöetarnete ning tuumaenergeetika alal.
Hiina ja Venemaa koostöö on saanud uue alguse, ütles Hiina president Hu Jintao ühisel pressikonverentsil Venemaa presidendi Dmitri Medvedeviga, vahendas agentuur Bloomberg.
Medvedev on oma presidendiaja teisel Hiina visiidil, kaasas delegatsioon, kuhu kuulub ka Gazpromi juht Alexei Miller. Venemaa energiaministri Sergei Šmatko sõnul on gaasitarnete osas Hiinaga kõik kokkulepped sõlmitud, lahtine on vaid hind.
Asepeaminister Igor Setšini sõnul võib Venemaa alustada Hiinale maagaasi tarnimist 2015. aastal. Setšini sõnul suudab Venemaa katta kogu Hiina gaasivajaduse. Lepingud, mis määravad kindlaks gaasi hinna määramise tingimused, loodetakse Setšini sõnul allkirjastada tuleva aasta keskel. Varem oli Gazprom lootnud tarneid alustada juba 2011. aastal.
„Peamine konks on gaasi hind,“ ütles Sanford C. Bernstein & Co analüütik Neil Beveridge. „Venelased tahavad gaasi hinna siduda nafta hinnaga Hiinas, nii nagu tehti Euroopas.“
Hiina tahab aastaks 2020 kolmekordistada gaasi tarbimist umbes 10%le kogu energiatarbest, et vähendada nafta ja kivisöe osakaalu. Aastast 2005 on Hiina naftaimport peaaegu kahekordistunud. Mullu importis Hiina toornaftat 204 miljonit tonni.
Läinud aastal nõustus Venemaa Hiinalt naftafirmale Rosneft ja torujuhtmemonopolile Transneft saadud 25 miljardi dollari suuruse laenu eest varustama Hiinat naftaga 20 aastat. Skovordino-Mohe naftajuhe läheb käiku 1. jaanuarist, ütles Transnefti president Nikolai Tokarev. Tokarevi sõnul taotleb Hiina aastaste koguste suurendamist algselt kokku lepitud 15 miljonilt tonnilt 30 miljonile, kuid sellega pole Venemaa veel nõustunud.
Läinud nädalal pandi nurgakivi Venemaa ja Hiina ühisele rafineerimistehasele Tianjinis, mille ehitavad Rosneft ja China National Petroleum Corp. Investeeringu suurus on viis miljardit dollarit.
Augustis avas Venemaa president Vladimir Putin esimese lõigu Ida-Siberi-Vaikse ookeani torujuhtmest, mille üks haru hakkab varustama ka Hiinat.
Venemaa plaanib alustada ka kahe uue 1000 MW-se võimsusega tuumareaktori rajamist Hiina, ütles Rosatomi juht Sergei Kirijenko. Koostööd kavandatakse ka tuumakütuse osas nii Venemaal kui kolmandates riikides. Lisaks võib sündida kokkulepe, et Venemaa aitab Hiinal ehitada neljanda põlve tuumareaktori.
Minu Äripäeva kasutamiseks logi sisse või loo konto.