Ansipi äriplaan aastaks 2011

„Eks Eesti rahvas ootaks peaministri käest kõikide oma probleemide lahendamist kiiresti ja kohe. Ta peaks selle kindlasti plaani võtma,“ arvas Silberauto juhatuse esimees Väino Kaldoja.

Mitmed ettevõtjad tunnustasid valitsuse senist tegevust ja poliitikat ning soovisid üldise kursi hoidmist. „Kõigepealt võiks Ansip jätkata sellega, mis meil hästi on – majanduses tasakaalustatud eelarve, sellega oleme me euro saanud ja see on positiivne. Edasi võiks põhjalikumalt mõelda, mida meil majandus teeb ja kust meil majanduskasv peaks tulema,“ ütles Matek ASi nõukogu esimees Egon Mats.

Endine Narva Elektrijaamade juht Ilmar Petersen rõhutas, et 2011. aastal tuleb ära kasutada euro tulekust sündivaid lühiajalisi võimalusi, mis on olulised Eesti majanduse tutvustamisel ja arendamisel. Lisaks oodatakse ekspordi jätkuvat toetamist ja uute suundade väljatöötamist.

Pintmann Grupp OÜ juhatuse esimees Aigar Pindmaa peab tähtsaks ettevõtluse tunnustamist riigi poolt. „Ettevõtjad saavad oma asjadega ise hakkama, aga valitsus võiks ettevõtjat märgata ja luua ettevõtete arenemise jaoks soodne majanduskliima,“ arvas Pindmaa.

Kõige rohkem soovivad riigipoolseid muudatusi ehitus- ja põllumajandussektoris tegutsevad ettevõtjad. ECCUA Group OÜ juhatuse liikme Leino Panki sõnul pole ta harjunud sellisel viisil mõtlema, et riik peaks ettevõtet aktiivselt aitama. Samas on ehitusettevõtja olukord täna väga raske ja pole loota, et järgmisel aastal kergemaks läheks. „Juhul kui selline olukord pikale venib, siis pole ka riigil enam suurt tuluallikat,“ mainis Pank. Põllumajandusega tegeleva Kehtna Mõisa OÜ juhatuse esimees Märt Riisenberg  tunneb, et ka nende probleemid jäävad valitsusel tihti kahe silma vahele.

• „Soome ärimehed teevad Venemaaga korralikku äri ja me peaksime mõtlema, miks meie seda ei tee. Kõik eeldused selleks on ju olemas – keelt me veel oskame ja suhelda oskame ka. Naabritega peaks ju korralikud ärisuhted olema!“

Egon Mats, Matek AS nõukogu esimees• „Venemaa on suur turg ja suur riik. See, et me nendega nii vähe kaubandust teeme, on meie majanduses suur viga. Pidevalt vastastikku pasunasse andmine kusagile ei vii, keegi peab üritama teha esimesi samme. Eesti  peab jätkama soliidset, viisakat ja väärikat suhtlemist ning pidevalt otsima võimalusi kontakte laiendada.“Juhan Kolk, Alexela AS juhatuse liige• „Hästi oluline on hoida ja arendada suhteid Venemaaga. Eesti on korra sinna kaevu sülitanud ja nüüdseks sellest aru saanud. Siit läbi käivas transiidiäris ei tohi kaotada ühtegi kopikat.“Hallar Loogma, Freston Estate OÜ juhatuse esimees• „Järgmisel aastal valmib Koidula piiripunkt koos oma suurejooneliste ehitistega ja näeme väga suurt Vene turu potentsiaali. Riigi poliitika võiks olla selline, et naabris ei nähta alati vaenlast, vaid et naaber võib olla ka väga hea partner. See tooks ettevõtetele rohkem raha, millega suudaksime maksta oma maksud ja luua riigile paremat tulevikku.“Aigar Pindmaa, Pintmann Grupp OÜ juhatuse esimees

• „Teistes riikides üldiselt toetatakse raskustesse sattunud ehitusturgu riigi tellimustega, meil on see täna väga tagasihoidlik. Seetõttu on ka Eestist ehitajad praktiliselt lahkunud, ehitusettevõtteid on üsna väheks jäänud ja see on minu arvates üsna masendav.“

Leino Pank, ECCUA Group OÜ juhatuse esimees• „Riik võiks pakkuda tuge raskustes ettevõtetele, kes oma olemuselt tegelevad õige asjaga, kuid on hetkel sattunud turbulentsi ja suuda enam välja tulla. Alustavale ettevõttele on võimalik saada tuge, aga kui ettevõttel tõmbab seierid korraks miinusesse, siis pole tuge kusagilt saada ja ettevõte satub pankade nõuete meelevalda. Näiteks võiks KredExi süsteemis olla meetmeid saneerimise toetamiseks.“Hallar Loogma, Freston Estate OÜ juhatuse esimees• „EASi toetused tuleb kohandada selleks, mida ettevõtjad rohkem vajavad. Praegusel hetkel kohandavad ettevõtjad ennast selle järgi, milliseid toetusi EAS pakub.“Tiit Nilson, Woodwell AS juhatuse esimees• „Stabiilse finantsvõimaluste tagamine ettevõtjale. Ootan, et riik teeks emapankade tasemel lobitööd ja hoiaks häid suhteid suurte finantskorporatsioonidega. Nõnda ei teki Eestis selliseid probleeme, et kord antakse ettevõtjale laenu ja kord jälle mitte.“Hallar Loogma, Freston Estate OÜ juhatuse esimees

• „Makse tuleks alandada! Kui Eesti riigis kõik ettevõtjate ja eraisikute tasutavad maksud kokku lugeda, on meie maksutase lähipiirkonnas üks kõrgemaid.“

Juhan Kolk, Alexela AS juhatuse liige• „Mitte mingil juhul ei tohi tõsta üldist maksukoormust!“Tiit Nilson, Woodwell AS juhatuse esimees• „Igasugused ühekordsed ja ka pikaajalised maksud ei tohiks enam tõusta. Lisaks peaks valitsus tegema sellise äriplaani, et põllumehe tootmiskulud ei tõuseks. Näiteks muutis valitsus vaatamata Euroopa Liidu tavadele sinise kütuse aktsiisi kallimaks. See omakorda muudab tootmiskulud kallimaks ja iga ärimees peab otseloomulikult müüma oma kaupa niimoodi, et see tootmiskulud kataks.“Märt Riisenberg, Kehtna Mõisa OÜ juhatuse esimees

• „Töötus on meil küll kõrge, aga kui ettevõtjad tahavad endale palgata nii kontoritöötajaid kui ka töölisi tehastesse, siis ikkagi põrkume kvalifikatsiooniga. Tõsiselt peaks läbi mõtlema, mida meie töötud üldse teha oskavad.“

Egon Mats, Matek AS nõukogu esimees• „Maalehes oli hea arvamuslugu sellest, kuidas on vaja parlamenti ja komisjonidesse panna kogemustega asjatundlikke inimesi. Nõustun arvamusega, et  seda teemat saab valitsuse mõju all olevates kohtades edukalt jälgida.“Ilmar Petersen, endine Narva Elektrijaamade juht• „Kindlasti tuleb soodustada töötajate ümberõpet!“Tiit Nilson, Woodwell AS juhatuse esimees

• „Sisetarbimist võiks hakata suurendama. Minu arvates on mõningad sammud selle jaoks ka järgmise aasta eelarves ette nähtud. Kui riigi tellimusel midagi ehitatakse või investeeritakse, tähendab see täiendavaid töökohti, mis omakorda toob täiendavaid makse riigieelarvesse ja seeläbi tugevneb nii inimeste rahaline baas kui ka riigieelarve baas.“

Väino Kaldoja, Silberauto AS juhatuse esimees• „Me räägime palju sellest, et suured välisinvesteeringud tuleksid Eestisse, aga minu meelest tuleks rohkem toetada Eesti ettevõtjaid. Oluline on, et nende teenitud raha jääks Eestisse. Silmas tuleb pidada, et iga välisettevõtja tuleb Eestisse teenima kasumit ja seda siit ka välja viima.“Aigar Pindmaa, Pintmann Grupp OÜ juhatuse esimees

• „Ootaks sellist äriplaani ka, et maksuraha kulutamise osas oleks majanduslikku mõtlemist rohkem. Mind ettevõtjana sügavalt hämmastab, kuidas riigieelarvelistes asutustes on võimalikud igasugused pikad puhkused ja nende eest tasude maksmine. Kui meie äriühingutes ka niisugust praktikat teeksime, missugused meie omahinnad siis oleks ja missuguse hinnaga siis peaksid tarbijad piima ostma. Kui riigieelarve raha kasutamisel kasvaks majanduslik mõtlemine, ei peaks võib-olla ka nii palju maksusid koguma.“

Märt Riisenberg, Kehtna Mõisa OÜ juhatuse esimees• „Riik peaks hästi täitma oma funktsioone ja vaatama üle ka oma kulud, kas need on põhjendatud ja kas neid on alati mõtet teha. Riik ei peaks üleliia laenama, kuna laen tuleb tagasi maksta.“Aigar Pindmaa, Pintmann Grupp OÜ juhatuse esimees

• „Siseriiklikult on õiguskaitseorganite liigne püüdlikkus rahva kuritegude tuvastamisel ja trahvimisel selgelt üle piiri läinud. Alates liiklusest ja muust igapäevaelust. Seadusemuudatused on üks tee, kuid teine oleks see, et politsei ja munitsipaalorganid suhtuksid oma igapäevasesse tegevusse terve mõistusega.“

Juhan Kolk, Alexela AS juhatuse liige

• „Ootan era- ja avalik-õigusliku sektori sünergilise koostöö tulemusena kõikvõimalike ressursside, eriti aja, mõistlikku kasutamist. Selleks ei ole vaja mitte niivõrd kulutada, kuivõrd läbimõeldumalt otsustada, kuna see „majandusefekt“ lihtsalt lebab maas ja ootab ülesnoppimist.“

Piret Minn, ES Sadolin AS juhatuse esimees

Euronõuded põllumajanduses:• „Põllumajanduse toorme tootmise ja töötlemise valdkond on tihtipeale reguleeritud igasuguste nõuetega, mida rahvakeeli euronõueteks kutsutakse. Nende nõuete täitmist nõutakse ettevõtjalt tihtipeale Saksa täpsusega. Eesti põllumajandus on toetatud kordades väiksemate summadega kui meie kolleegidel Lääne-Euroopas, kuid nõuded on siin samad või tihtipeale isegi karmimad.“

Märt Riisenberg, Kehtna Mõisa OÜ juhatuse esimees

  

Autor: Birjo Must, Kaisa Gabral