• Jaga lugu:

    Äriplaan 2011 - Annus: tellijaks riik, levinud skeem

    "Erasektor lihtsalt füüsiliselt ei telli midagi. Ehitust tellivad riik ja omavalitsused, kasumlikkus on surve all ja hinnad on tõusvas trendis," kirjeldas Annus. Kuna muud turgu peale riigi pole, üritavad ehitajad riigihangetel erinevaid mooduseid, kuidas kaheldavat kasumit teenida. Mõned aastad tagasi toimis levinud skeem nii, et peatöövõtja asutas tütarettevõtte, andis sellele tööd üle ja võttis kohe alguses 10% hankerahast kasumina endale. "Alltöövõtja tegi siis selle tütarettevõtte all tööd, raha jäi aga saamata," kirjeldas Annus.
    70% omahinnast maha
    "Meiegi elasime selle korra läbi. Alguses me ei saanud aru, miks peatöövõtjale meie hinnad tähtsad pole. Aga siis sai selgeks, et neil polnudki maksta plaanis," tõi Annus näite omast kogemusest.
    Praegu on tema sõnul käibel teine meetod, mis tähendab sisuliselt arvestust teha riigihankel töid ainult osaliselt ja siis minema kõndida. Pakkumine tehakse tema sõnul kuni 70% omahinnast odavamalt. Saab vundament valmis, kasseeritakse selle eest raha ja siis minnakse minema. Kasum on ettevõttel saadud, aga maja ise jääb valmis ehitamata.
    Olukord kinnisvaraturul pole Annuse hinnangul samuti väga hea. "Hotelle pole juurde vaja, büroopindasid pole vaja, kaubanduspindasid pole samuti näha, et oleks juurde vaja. Sellega end lohutada, et soomlastel on elaniku kohta rohkem kaubanduspinda kui meil, pole väga suur lohutus," arutles Annus.
    Samas märkis ta, et hea kinnisvara läheb ikka kaubaks. "Vanad korterid on meil müüdud ja sel aastal ehitatud korteritest on üheksa müümata. Kui on hea kaup ja mõistlik hind, saab müüa," rääkis ta. Annuse kinnitusel on ehitushinnad meil võrreldes muu Euroopaga väga odavad. "Kui usute majanduse paranemisse, siis soovitan investeerida," lisas ta.
    Soome positiivne mõju
    Annuse sõnul on Eesti ehitusturu olukord teistest Balti riikidest parem, kuna oleme Skandinaaviale lähemal. "Soome tähtsus igale Eesti majandussektorile on väga raske alahinnata. Tegur number üks ei ole meie ise, vaid meie naaber. See eristab meid Lätist ja Leedust," nentis ta.
    "Hoiaks pöialt soomlastele ja nende valitsusele, et nemad päästavad. Teevad investeeringuid ja eestlased teevad tööd," lisas Annus.
    Välisturgudele pole Eesti ettevõtjatel tema sõnul suurt asja. "On üksikuid projekte või avantüüre, aga muidu pole selleks raha," rääkis Annus.
    Ta usub, et enamik ehitajaid peab vastu seni, kuni Eestile antakse euroraha, seega vähemalt aastani 2013.
    Konverentsil esinenud Annus peatus ka käimasoleval maadevahetuse protsessil. Tema põhiliseks sõnumiks oli, et nii kapo kui ka prokuratuur on enamikku episoode, milles teda süüdistatakse, valesti tõlgendanud.
    Põhjast tõusta pole raske
    ASi Tartu Maja Betoontooted juht Jaan Luts nõustub Toomas Annusega, et 2011. aastal kasvab ehitus Eestis 10%, ent see on tõus põhjast.
    "See on täiesti õige väide, kuna ehitusturg oli väga põhjas ja põhjast tõusta kümme protsenti ei ole väga suur kasv, kuna ehitusturu langus oli 30-60 protsenti," ütles Luts.
    "Kümme protsenti tõusu tundub numbrina küll suur, aga sisuliselt on see ehitusturu puhul siiski üpris tagasihoidlik. Tõsi, mujal majandusharudes oleks kümme protsenti tõusu väga oluline tõus," lisas ta.
    Luts ütles, et kui praegu läheb nende toodangust 80% eksporti, siis tuleval aastal ilmselt ekspordi osa väheneb ja nõudlus siseturul kasvab. "Arvan, et Eesti turu osakaal kasvab järgmisel aastal kindlasti 10-15%," lisas ta.
    ASi Tartu Ehitus juhatuse liige ja firma osanik Jaak Keerberg ütles, et tema 10%-list tõusu ei näe. "Pigem sumpame veel järgminegi aasta põhjamudas," lausus ta ja lisas, et praegu on väga raske prognoosida.
    "Teeme ridamisi küll hinnapakkumisi, aga jätkuvalt on neid, kes teevad n-ö meeleheitepakkumisi ja võidavad," tunnistas Keerberg.
    Samas möönis ta, et kui näiteks koolihoonete renoveerimine täie hooga lahti läheks, aitaks see ehitusturgu elavdada küll. "Kuulsin raadiost uudist koolide renoveerimise buumist, kuid ma ei saanud päris hästi aru, kas see buum puudutab vaid koolide tehnilise poole renoveerimist või kogu süsteemi renoveerimist," rääkis Keerberg.
    Kui koolihoonete renoveerimine läheb käiku, võib see kindlasti ehitusturgu elavdada, lisas ta. Teine asi, mis võib natuke turgu elavdada, on elamute energiasäästu programm, märkis Keerberg.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Tõnu Mertsina: jaekaubandus buumib
Jaekaubanduse kasv on tugev ka ilma välisturistideta ja on võtnud eelmise kümnendi finantskriisi eelsete buumiaastate mõõtmed, kirjutab Swedbanki peaökonomist Tõnu Mertsina.
Jaekaubanduse kasv on tugev ka ilma välisturistideta ja on võtnud eelmise kümnendi finantskriisi eelsete buumiaastate mõõtmed, kirjutab Swedbanki peaökonomist Tõnu Mertsina.
Maailma suurima puuviljafirma taastulemine börsile läks lörri
Täna NYSE börsile tagasi tulnud puuviljafirma Dole aktsia kukkus esimesel börsipäeval emissioonihinnaga võrreldes 9,38%.
Täna NYSE börsile tagasi tulnud puuviljafirma Dole aktsia kukkus esimesel börsipäeval emissioonihinnaga võrreldes 9,38%.
Hasartmängumaks tahetakse kindlatest saajatest lahti siduda
Rahandusministeerium saatis kooskõlastusele seadusemuudatused, millega muudetakse riigieelarvesse laekunud hasartmängumaksu tulu kasutamist – edaspidi ei lähe sellest kindel protsent ministeeriumidele valdkondade rahastamiseks, vaid tulu laekub riigi üldistesse tuludesse.
Rahandusministeerium saatis kooskõlastusele seadusemuudatused, millega muudetakse riigieelarvesse laekunud hasartmängumaksu tulu kasutamist – edaspidi ei lähe sellest kindel protsent ministeeriumidele valdkondade rahastamiseks, vaid tulu laekub riigi üldistesse tuludesse.
Teeni 200 000 eurot, tuleb kõigest rahandusministri isa võlg sisse nõuda
Kurikuulsa pankrotistunud transpordifirma Autorollo nõue endise omaniku Väino Pentuse vastu läheb juba mitmendat tiiru enampakkumisele. Nüüd algab oksjon 90 000 eurost.
Kurikuulsa pankrotistunud transpordifirma Autorollo nõue endise omaniku Väino Pentuse vastu läheb juba mitmendat tiiru enampakkumisele. Nüüd algab oksjon 90 000 eurost.