Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Äriplaan 2011 - Palla: Eesti tööjõu maksud on selgelt üle keeratud
"Kipume ärplema, et meil on õudselt soodne maksustamise kliima, mis meelitab investoreid. Aga kui kaks graafikut kokku panna, tulumaks pluss sotsiaalmaks, siis saame kokku, et tööjõumaksud Eestis ja Soomes on täiesti võrdsed," nentis Palla.
"Eeldame, et maksukoormus tuleval aastal ei muutu, valimised on ees ja ükski erakond ei julge sellega välja tulla. Kuid meie maksupoliitikas on väga palju puudusi. Loodan, et avaneb arutelu, et mis on see, mis ettevõtmist edasi viib," rääkis ta. Palla sõnul peaks Eestis olema soodsam tulumaks ja samuti dividendipoliitika.
Palla kinnitusel on tööjõumaksud selgelt üle keeratud. "Loodan, et meie maksusüsteem viiakse kooskõlla arenenud Euroopaga," lisas ta.
Palla sõnul meeldib talle Indrek Neivelti mõte, et tema pole kuulnud ühestki investorist, kes oleks Eestisse tulnud hea maksusüsteemi pärast. "Eestisse tuleks rohkem investeeringuid, kui meie maksud sarnaneks muu Euroopaga," sõnas ettevõtja.
"Meie arengusuundadeks on energiasääst, keskkonnahoid, valgusenergia allikad või siis elektriautode laadimise postid jms. Kuid kõik investeeringud on suunatud ekspordi kasvatamiseks. Oluliseks peame ka töötajate koolitust, kompetentsi tõusu, palga kasvu," rääkis ta.
Palla tõdes, et euroga tõusevad ka palgad. "Kuid tõsine palgakasv saab tulla tootlikkuse kasvust. Plaanime järgmisel aastal maksta ka dividende 30% puhaskasumist," lisas ta.
Palla sõnul on dividendide maksmine kõige parem viis hoida ettevõtet kasumlikkuse kursil. "Me ei kavatse sellest loobuda ja teeme seda nii kaua, kui suudame," ütles ta.
Tema kinnitusel on neid kasumis hoidnud juhtkonna ja töötajate huvide mobiliseerimine. "Kui töötajate ja juhtkonna vahel pole head kliimat, siis ei tule midagi head välja. Meil eksisteerib töötajate ametiühing ja kollektiivleping. Me tunneme sellest suurt kasu, see on üksteise mõistmise õhkkond. Meie töötajate keskmised palgad on Eestis, Leedus, Soomes, Rootsis suuremad kui riigi keskmised," rääkis ta.
Järgmise aasta eelarve teemat käsitledes märkis Palla, et nende kontsernis koostatakse eelarvet üldiselt kolme lugemisega. "Aasta alguses toimub lõplik kinnitamine. Kõige tähtsamaks loeme järgmisel aastal ekspordi kasvatamist. Peame otsima uusi eksporditurge, tähtis on toodete moderniseerimine," märkis ta.
Palla sõnul on Harju Elektri kontserni 2011. aasta eelarve eeldusteks esiteks klientide prognoosid ning majandusprognoosid Soomes, Leedus, Rootsis. "Eeldame, et ehitusturg ei kasva ja sealtpoolt oluliselt käivet ei tule. Energia kallinemine on tõsine oht ning jätkuv surve hindadele. Peame konkureerima ABB ja muude suurte ettevõtetega. Positiivne on see, et tuleb euro ja jäävad ära konverteerimiskulud ja lepingute tegemised muutuvad lihtsamaks," rääkis ta.