• Jaga lugu:

    9 aasta eest lõpetas Sõnajalgade võlgades telekanal tegutsemise

    Äripäev avaldab tänavu igapäevast ärikalendri sarja, kust saab lugeda, mis on juhtunud Eesti majanduses sellel konkreetsel päeval viimase kahekümne aasta jooksul.

    18 aastat tagasi
     3.10.1992. Ilmus esimene kroonivääringus postmark – Mare Balticumi merelindude margivihik (esimesed taasiseseisva Eesti Vabariigi postmargid, kokku 9 erinevas rublavääringus vapimarki lasti käibele 1.10.91). 3.10.1992. Tallinnas Peterburi teel avati Tondiraba turg. 16 aastat tagasi
     3.10.1994. OÜ Juveel, mille osanikeks olid Roman Tavast, senine Tallinna Juveelitehase direktor Rein Mikli ja juveelitehase partner, Norra firma K.A. Rasmussen, erastas RASi  Tallinna Juveelitehase tervikvara 30 miljoni krooni eest. 14 aastat tagasi
     3.10.1996. Tallinna väärtpaberibörsi lisanimekirjas hakati kauplema ASi Pennu Computer Technology aktsiaga (Pennu lahkus börsilt 23.02.02). 3.10.1996. Uudisteagentuur BNS käivitas internetis ilmuva ajalehe Online Monitor, mis hakkas ilmuma koostöös ASiga MicroLink Online. 3.10.1996. Tallinna ja Helsingi vahel hakkas sõitma Tallinki uus parvlaev Meloodia, mis enne kurseeris Estline´i kaubamärgi all Tallinna ja Stockholmi vahel Mare Balticumina. 13 aastat tagasi
     3.10.1997. Maailma suuruselt teine edasikindlustuskontsern Swiss Reinsurance Company (Swiss Re) ostis Tallinna Pangalt 15 protsenti kindlustusseltsi Leks Kindlustuse ASi aktsiatest. 3.10.1997. Urmas Sõõrumaale kuuluva turvafirma ASi ESS tütarfirma ESS Investeeringute OÜ ostis Salva Kindlustuse ASi ühelt asutajalt Toivo Voitilt 45 protsenti ettevõtte aktsiatest ligi 30 miljoni krooni eest (Sõõrumaa müüs osaluse Salva Kindlustuses 6.10.99). 3.10.1997. Norra suurim meediagrupp Schibsted ASA sõlmis 47 miljoni kroonise lepingu, millega omandas telekompanii Kanal 2 emafirma ASi Taska kaasaktsionäridelt aktsiaid, suurendas oma senise osaluse 27 protsendilt ligi 80 protsendile. 9 aastat tagasi
     3.10.2001. Perekond Sõnajalgade asutatud Eesti Sõltumatu Televisiooni ASile kuuluv eratelejaam TV 1 lõpetas saadete edastamise, sest ettevõttel oli tasumata võlg Ringhäälingu Saatekeskuse ASile (esmakordselt tuli TV 1 saadetega eetrisse 3.02.97). 3.10.2001. AS Lukoil Eesti ostis 12 ASi Oilstop kütusetanklat, tehingu koguhind jäi alla 100 miljoni krooni. 3.10.2001. Tallinna linnakohus kuulutas välja täispuidust mööblit tootnud ASi Wenestor pankroti. 7 aastat tagasi
     3.10.2003. Tallinnas Haaberstis valmis 66 miljonit krooni maksma läinud Aaviku elurajoon, kus 76 peret sai endale soodsalt osta elamu vaid poolteise miljoni krooni eest. 3.10.2003. Jõgeva maakohus kuulutas välja tollal Lõuna-Eestis ühe olulise põllumajandusettevõtte ASi Jõgeva Viljasalv pankroti. 5 aastat tagasi
     3.10.2005. Margit Sarv alustas viieaastast ametiaega soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise volinikuna, enne seda oli ta töötanud õiguskantsleri büroos nõunikuna ja Estonian Business Schoolis lektorina (soolise võrdõiguslikkuse voliniku ametikoha sätestas 1.05.04 jõustunud soolise võrdõiguslikkuse seadus). 4 aastat tagasi
     3.10.2006. Seoses maadevahetuse sahkerduste kahtlustusega korraldas kaitsepolitsei läbiotsimise Eesti suurimas ehitusfirmas ASis Merko Ehitus, samuti maa-ametis ning mitmes ehitus- ja kinnisvaraarendusfirmas. 3.10.2006. Seoses maa-ameti korruptsioonijuhtumite uurimisega peeti 48 tunniks kinni maa-ameti peadirektor Kalev Kangur ning ärimehed, ehitusalase projektijuhtimisega tegeleva ASi TSM juht Einar Vettus, Isamaa ja Res Publica Liidu Tartu piirkonna juhatuse liige Tarmo Pedjasaar ja OÜ Saarte Investeering juht Tullio Liblik (Harju maakohus vabastas kinnipeetutest 5.10.06 vaid Libliku ning andis loa ülejäänud kolm meest jätta vahi alla; Vettus ja Pedjasaar vabanesid vangimajast 9.11.06 ning Kangur pääses vabadusse 21.12.06). 3.10.2006. Hotelliärimees Toomas Sildmäe müüs maha oma viimase, 15-protsendilise osaluse Eestis kolme hotelli opereerivas Scandic Hotels Eesti ASis Ameerika hotelligrupile Hilton. Allikad: Äripäev, aastaraamat Kes? Mis? Kus?, ajakiri Eesti Majanduslugu jm.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Rasmus Pikkani: ärme investeeri nii, nagu homset ei oleks
Jätkusuutlikule investeerimisele ja pensionifondidele mõtlevad inimesed peaksid lähtuma ennekõike soovist aidata luua endale ning oma järeltulijatele paremat tulevikku, mitte üksnes ahvatlusest haarata kinni järjekordsest uuest ja tulusast investeerimistrendist, kirjutab Luminori Baltikumi pensioniüksuse juht Rasmus Pikkani.
Jätkusuutlikule investeerimisele ja pensionifondidele mõtlevad inimesed peaksid lähtuma ennekõike soovist aidata luua endale ning oma järeltulijatele paremat tulevikku, mitte üksnes ahvatlusest haarata kinni järjekordsest uuest ja tulusast investeerimistrendist, kirjutab Luminori Baltikumi pensioniüksuse juht Rasmus Pikkani.
Tulemuste ootus keris indekseid ülespoole
USA peamised indeksid lõpetasid päeva kergelt rohelises, kui investorid ootavad suure huviga suurte tehnoloogiaettevõtete teise kvartali tulemusi ning Föderaalreservi kohtumist, vahendab Bloomberg.
USA peamised indeksid lõpetasid päeva kergelt rohelises, kui investorid ootavad suure huviga suurte tehnoloogiaettevõtete teise kvartali tulemusi ning Föderaalreservi kohtumist, vahendab Bloomberg.
Raadiohommikus: Tesla teise kvartali tulemustest, Ööd Mirror Houses investeeringust ja e-kaubanduse rekordaastast
Peegelmaju tootev Ööd Grupp sai investeeringu rahvusvahelisest investeerimisfirmalt BBox, et oma tegevust laiendada. Stuudios on külas Öödi üks asutajatest Andreas Tiik, räägime temaga ettevõtte tulevikuplaanidest.
Peegelmaju tootev Ööd Grupp sai investeeringu rahvusvahelisest investeerimisfirmalt BBox, et oma tegevust laiendada. Stuudios on külas Öödi üks asutajatest Andreas Tiik, räägime temaga ettevõtte tulevikuplaanidest.
Automüüjad vaatavad elektrikaubikute käsule altkulmu Lisakulu lööks otse tarbija rahakotti
Kohalikud automüüjad vaatavad kõhklusega kliimaleppele punktile, mille järgi peaks ka kaubaveoks kasutama elektri jõul liikuvaid sõidukeid. See tähendaks nende hinnangul järeleandmisi sõidu pikkuses ja koorma raskuses, aga tõstaks ka veetava kauba hinda.
Kohalikud automüüjad vaatavad kõhklusega kliimaleppele punktile, mille järgi peaks ka kaubaveoks kasutama elektri jõul liikuvaid sõidukeid. See tähendaks nende hinnangul järeleandmisi sõidu pikkuses ja koorma raskuses, aga tõstaks ka veetava kauba hinda.