Artikkel
  • Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Ühinemise järel on aktsiad tõusnud 331%

    Saksamaale, aga ka Ida-Euroopale ning kogu Euroopale murrangulise ja märgilise tähtsusega 20 aastat tagasi toimunud Saksamaa ühendamine seadis paljud idasakslased uute valikute ette.
    Turumajandusele ülemineku ja tugeva raha kättesaamise järel pidi tutvust sobitama konkureerivate pankadega, mis lisaks palga laekumisele kontole ja hoiuraamatu pakkusid ka muid teenuseid - näiteks investeerimist fondidesse ja aktsiatesse.
    Teoreetiliselt võis sellest ajast alata osside kokkupuude investeerimisega. Läänesakslastele avanes Ida-Saksamaa näol põhjatu auk, kuhu uputati rohkem raha, kui Kesk- ja Ida-Euroopas iialgi ülesehitamiseks kulutatakse. Läänesakslastele ei tekkinud eriti uusi investeerimisvõimalusi Ida-Saksa ettevõtete aktsiate näol, küll aga said suured Saksa kontsernid tellimusi Ida-Saksa ülesehitamisel.
    20 aastat on pikk aeg investeerimise mõistes. Selle ajaga on Saksamaa aktsiaindeks oma väärtuse enam kui neljakordistanud. Tulemus on parem kui Prantsusmaal või Suurbritannias, kus europõhiseks aktsiaturu tõusuks tuli vastavalt 137 ja 118 protsenti. USA aktsiaturg on kitsa Dow Jonesi tööstuskeskmise näol kerkinud sama palju ehk 330 protsenti. Jaapani aktsiaturg on kahe aastakümnega kaotanud 33 protsenti.
    Ida-Euroopa oli alles vabanemas, aktsiaturud ootasid alles loomist, mistõttu nende turgude võrdlev tootlus puudub. Leidub ka aktsiaturge, kus hinnatõus on Saksamaast oluliselt tugevam. Hongkongi aktsiaturg tõusis 674 protsenti. Tšiili aktsiaturg koguni 3179 protsenti. Sakslased, kes otsisid investeerimisvõimalusi põhja pool, teenisid rohkem kui kodumaal. Soome aktsiaturg tõusis 558 protsenti, Rootsi oma 453 protsenti.
    Keskmiselt on Saksamaa aktsiaturg "Credit Suisse Global Investment Returns Yearbook 2010" andmetel tootnud alates 1900. aastast nominaalselt 8,3 protsenti; kui inflatsioon maha arvata, siis vaid 3 protsenti aastas. Saja aastaga ei ole Saksamaa suutnud taastada maailma kapitaliturgudel positsiooni, kus oldi eelmise sajandi algul. 1899. aasta lõpus moodustas Saksamaa aktsiaturg 6,9 protsenti maailma omast. 2009. aasta lõpus oli Saksamaa osa maailma aktsiaturul kõigest 3,3 protsenti.
    Saksamaa eliitaktsiaindeksisse DAX kuuluvate ettevõtete aktsiate suhtes on analüütikud valdavalt positiivselt meelestatud.
    See, et sakslased eelistavad kinnisvara omamisele selle rentimist, teeb nad veidi imelikult konservatiivseteks. Kuid ega sakslased julge ka aktsiaid omada.
    Deutsches Aktien-Istituti andmetel on kõigest 6 protsendil sakslastel otse aktsiaid võrreldes Prantsusmaa 15 või Briti 10 protsendiga. 9,4 protsendil sakslastest on aktsiafondiosakuid. Sakslaste varadest 3,9 protsenti on aktsiates, 28 protsenti elukindlustuses, 18 protsenti rahas ning 20 protsenti hoiustes.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum
Vastulause: tarneahelate ümberkujundamisega seotud väljakutseid maksab tõsiselt võtta
Tuleb küsida, mil määral õnnestub ettevõtetel kanda kasvanud sisendhinnad üle lõpptoodangu hindadesse, kirjutab Arenguseire Keskuse ekspert Uku Varblane vastukajas Eesti Panga ökonomisti Kaspar Oja kriitikale.
Tuleb küsida, mil määral õnnestub ettevõtetel kanda kasvanud sisendhinnad üle lõpptoodangu hindadesse, kirjutab Arenguseire Keskuse ekspert Uku Varblane vastukajas Eesti Panga ökonomisti Kaspar Oja kriitikale.
Esmaspäeval peatab börs LHV aktsiatega kauplemise
Seoses LHV aktsiate jagunemisega peatab Tallinna börs esmaspäeval nendega kauplemise ning uuesti avanemisest teatab börs eraldi.
Seoses LHV aktsiate jagunemisega peatab Tallinna börs esmaspäeval nendega kauplemise ning uuesti avanemisest teatab börs eraldi.
Uueks ehituse asekantsleriks saab Ivo Jaanisoo
Majandusministeeriumi ehituse asekantsleriks saab Jüri Rassi järel senine ministeeriumi ehitus- ja elamuosakonna juhataja Ivo Jaanisoo.
Majandusministeeriumi ehituse asekantsleriks saab Jüri Rassi järel senine ministeeriumi ehitus- ja elamuosakonna juhataja Ivo Jaanisoo.
Raadiohommikus: kuumast suvest ja taasterahastust
Äripäeva raadio reedeses hommikuprogrammis tuleb juttu töötamisest põrgukuumuses, kalevi alla pandud suurprojektidest ning julgeolekust.
Äripäeva raadio reedeses hommikuprogrammis tuleb juttu töötamisest põrgukuumuses, kalevi alla pandud suurprojektidest ning julgeolekust.
Raadiohommikus: autode hinnaralli jätkub, kuid asi pole tarnetes
Äripäeva raadio neljapäevases hommikuprogrammis on põnevat kuulamist kõigile neile, keda huvitavad autode hinnatõusu põhjused ja väljavaated.
Äripäeva raadio neljapäevases hommikuprogrammis on põnevat kuulamist kõigile neile, keda huvitavad autode hinnatõusu põhjused ja väljavaated.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.