Artikkel
  • Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Euribor on hakanud kiiremini kerkima

    "Euroopa Keskpanga sihtintress on praegu teadupärast 1% juures. Et rahaturu lühiajaline intress kõigub tavaliselt selle ümbruses ja on üldjuhul sihtintressist veidi kõrgem, siis on tõusuruumi veel küll," märkis Euribori viimaste päevade vangerduste peale SEB analüütik Hardo Pajula. Ka Nordea peaanalüütiku Tõnu Palmi hinnangul ootab pank Euribori järkjärgulist tõusu. "Lühemaajalised kõikumised on võimalikud, kuid oluline on pikem intresside siht," seletas Palm.
    Euribor keris 3,8 baaspunkti võrra (1,146 protsendilt 1,184 protsendile). Kolme kuu Euribor tegi veel võimsama hüppe ja lendas eelmisel reedel päevaga üles täpselt 5 baaspunkti võrra (0,892 protsendilt 0,942 protsendile).
    "Pangad on jälle veidi julgemaks muutunud ja söandavad üksteisele uuesti laenu anda. Vahepealsed rekordmadalad intressid olid tingitud sellest, et finantsvahendajad läksid otse keskpanka, kes siis neile soovitud raha kohe peo peale ladus. Tundub nii, et nüüd on süsteemis nii palju likviidsust, et seda saab jälle ilma keskpanga abita ühest taskust teise liigutada," seletas Pajula, kelle sõnul Euribor on vaid üks osa sellest intressipüramiidist, mis määrab, kui kallis laenuvõtmine Eestis on.
    TI EfTENi fondijuhi Miko Mälbergi sõnul on praegune Euribori tõus tingitud pigem Euroopa Keskpanga plaanipärasest likviidsuse tagasitõmbamisest ning üha enam tõenäolisemaks saava USA keskpanga rahatrüki mõjust.
    Mõju on Mälbergi hinnangul avaldanud ka Euroopa riikide võlakriisi järjekordne esilekerkimine. "Näen Euribori tõusu pigem aasta või kahe pärast, mil hakkavad esile kerkima esimesed globaalsed inflatsioonimärgid, mis on tingitud keskpankade kergest rahapoliitikast. Finantsinstitutsioonidele see arvatavasti suuremat mõju ei avalda, sest uusi laene antakse välja võrdlemisi vähe ning suurem osa laenukulu tõusust kantakse laenuvõtjale edasi. Ettevõtteid mõjutab Euribori tõus negatiivsemalt, kuid mingil määral katab selle kulu kasvu suurenev inflatsioon (käibe kasv)," märkis Mälberg.
    Ka ettevõtja Ain Hanchmidt nimetas eelmise nädala "Äriplaani" konverentsil ühe uue aasta märksõnana Euribori tõusu. "Järgmisel aastal Euribor tõuseb, finantskulud hakkavad kasvama," lausus ta.
    Ajalooliselt on Euribori keskmise taseme väärtus olnud üle 3 protsendi, pikaajaliselt võiks Euribor sellise tasemeni ka jõuda.
    Lühiajaliselt me siiski ei usu, et intressid järgmise aasta jooksul rohkem kui paarikümne protsendipunkti võrra tõuseksid. Kuni Euribor on alla 2 protsendi, siis ei ole muutustel pankade jaoks olulist mõju, sest klientide käitumine ja kasumlikkus jäävad sarnaseks. Kui Euribor tõuseb üle 3 protsendi, siis muutub klientide käitumine oluliselt ning edasine volatiilsus intressides põhjustab kiireid muutusi nii pankade intressituludes kui ka krediidikahjudes.
    Autor: Kaisa Tahlfeld
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum
Vastulause: tarneahelate ümberkujundamisega seotud väljakutseid maksab tõsiselt võtta
Tuleb küsida, mil määral õnnestub ettevõtetel kanda kasvanud sisendhinnad üle lõpptoodangu hindadesse, kirjutab Arenguseire Keskuse ekspert Uku Varblane vastukajas Eesti Panga ökonomisti Kaspar Oja kriitikale.
Tuleb küsida, mil määral õnnestub ettevõtetel kanda kasvanud sisendhinnad üle lõpptoodangu hindadesse, kirjutab Arenguseire Keskuse ekspert Uku Varblane vastukajas Eesti Panga ökonomisti Kaspar Oja kriitikale.
Euroopa aktsiaturud on tugevas languses
Keskpankurid jagasid eile Portugalis toimunud majandusfoorumil tumedaid sõnumeid, mis on täna viinud Euroopa börsid langusesse. Sarnast saatust on oodata täna ka USA turul.
Keskpankurid jagasid eile Portugalis toimunud majandusfoorumil tumedaid sõnumeid, mis on täna viinud Euroopa börsid langusesse. Sarnast saatust on oodata täna ka USA turul.
Uueks ehituse asekantsleriks saab Ivo Jaanisoo
Majandusministeeriumi ehituse asekantsleriks saab Jüri Rassi järel senine ministeeriumi ehitus- ja elamuosakonna juhataja Ivo Jaanisoo.
Majandusministeeriumi ehituse asekantsleriks saab Jüri Rassi järel senine ministeeriumi ehitus- ja elamuosakonna juhataja Ivo Jaanisoo.
Raadiohommikus: kuumast suvest ja taasterahastust
Äripäeva raadio reedeses hommikuprogrammis tuleb juttu töötamisest põrgukuumuses, kalevi alla pandud suurprojektidest ning julgeolekust.
Äripäeva raadio reedeses hommikuprogrammis tuleb juttu töötamisest põrgukuumuses, kalevi alla pandud suurprojektidest ning julgeolekust.
Raadiohommikus: autode hinnaralli jätkub, kuid asi pole tarnetes
Äripäeva raadio neljapäevases hommikuprogrammis on põnevat kuulamist kõigile neile, keda huvitavad autode hinnatõusu põhjused ja väljavaated.
Äripäeva raadio neljapäevases hommikuprogrammis on põnevat kuulamist kõigile neile, keda huvitavad autode hinnatõusu põhjused ja väljavaated.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.