Ise tehtud, hästi tehtud

Pidutsemise hooaeg on peagi taas algamas. Ja ma ei pea silmas kolme kuu pärast saabuvaid jõule.

Pigem seda, et üritusturunduse turul, selle mõnda aega tumedamana püsinud tunneli lõppu on taas paistmas valgus. Rahakotirauad ei ole avanenud ega ka avane lähiajal firmaüritusi korraldades küll sellise heldimusega, mis mõned aastad tagasi, enne kui finantskaardimajakesed kokku varisesid, kui siiski.

Vajadus ja tahtmine kolleegide või koostööpartneritega ühiseid ettevõtmisi korraldada on püsinud, ja nüüd taas pärast mõningast hingetõmbepausi ja maharahunemisperioodi taas agaramalt hoogu kogumas.

Samas on tore ka nentida, et seda tehakse nüüd läbimõeldumalt ja eesmärgistatumalt. Süldipeod on mõneks ajaks oma aja ära elanud. Enamikul on kindel siht silme ees, mille pärast üldse ettevõtmise korraldamine käsile võetakse.

Teine sama tore tõdemus on see, et ettevõtted on üha rohkem tegemas ära ürituste korraldamisel oma jõududega.

Firma seest leitakse pidude, avamiste, esitluste või muude ürituste tarbeks õhtujuhid, esinejad, seltskonnamängude organiseerijad ja muud vajalikud tegelased. Koos mõeldakse tihti läbi stiilipidude teemad, muusika ja toitlustuspool.

Ja see on igati tore, et osa kollektiivist pannakse ühise asja nimel tööle ja pingutama.

Ise tehtud, hästi tehtud ja enamasti ka suurema arvu osavõtjatega. Tulemuseks meeleolukas üritus, täpselt selline, nagu sooviti, samuti motiveeritud ja rõõmsameelsemad töötajad ning parem meeskonnavaim. Seega ei olegi alati vaja ülikallist bändi, peeneid ruume, toitlustust ja ettekandjaid.

Väga hästi ja ehk mõnusamaltki ajavad asja ära ettevõtte oma pillimehed ja laululinnud, head esinejad õhtujuhtidena või mängude organiseerijana. Ruumi otsimisel ja peoks ettevalmistamisel on kasuks lihtsalt leidlikkus, niisamuti nagu toitlustuse korraldamisel. Seega masu on ikka millekski hea ka olnud. Arutule priiskamisele pidurit tõmmanud.