• Jaga lugu:

    €URO: Kas kaubandusse saabub vaikne aeg?

    Äripäeva konverentsil "Äriplaan 2011" prognoosis Eesti Tarbijateühistute Keskühistu juhatuse esimees Kati Kusmin, et 1. jaanuaril tabab meid oma palganumbrit vaadates šokk. "Esimesed kuud on kõikidele ülirasked," rõhutas Kusmin konverentsil, lisades, et jaekaupmeestel pole piisavalt reserve, et hinnatõus alla neelata.
    "Tõin konverentsil Slovakkia näite, kus eurole ülemineku järel kogu jaekaubandus langes jaanuaris võrreldes detsembriga 33% ning ka veebruar püsis samal tasemel," rääkis Kusmin sel nädalal. Tema sõnul on tavapärane, et jaanuari müük kahaneb umbes 20% võrreldes detsembriga, Slovakkias oli langus euro tuleku järel 13% suurem.
    "Kaupmeeste jaoks tähendavad lähikuud väga tõsist väljakutset," nentis Kusmin, selgitades, et etteaimamatu mõjuga muutused kujundavad inimeste tavapäraseid ostuharjumusi, mis paneb neid teatud kaupu aasta lõpus suuremas koguses soetama.
    Pärast tormakat detsembrit võtab võimust tarbimispohmell, mistõttu jaanuaris ja veebruaris on käive tavaliselt väiksem, ütles Maxima Eesti avalike suhete juht Erkki Erilaid. "Praegu ostetakse kuivaineid küll rohkem kui tavaliselt, kuid olukord peaks pigem enne euro tulekut stabiliseeruma," rääkis Erilaid. Tema sõnul pole nõudluse kasv seotud niivõrd euroga kui kehvadest saakidest tingitud defitsiidi ja hinnatõusu ootusega. "Mitmed tangained on ka juba kallinenud," lisas ta.
    Erilaid ootab Kusmini prognoositule aga vastupidist olukorda. "Arvan, et pigem jääb jaeturg aasta lõpus rahulikumaks ning järgmise aasta alguseks on ka enamik tarbijate sahvritesse varutust otsa saamas," rääkis ta ning ütles, et jaanuar tuleb nagu igal aastal umbes kümnendiku võrra aasta keskmisest väiksem või veidi enam. "30protsendilist langust aga kindlasti ei prognoosiks," lisas ta.
    "Harjumuspäraste numbrite tõttu on oodata, et palganumbrid võivad olla küll ehmatavad, aga see-eest kaupade hinnanumbrid tajutavad kui meeldivalt väikesed," selgitas Tallinna Ülikooli professor ja psühholoogiainstituudi direktor Aleksander Pulver. Hinnangute korrigeerimine ei tohiks tema sõnu võtta rohkem kui kuu kuni poolteist, mille jooksul kujuneb välja potentsiaalne puudujääk ostujõus.
    Kas on võimalik, et väikesenumbrilised hinnad panevad hoopis ostlema? "Võib küll olla, kuid tingimusel, et inimesel on tuleviku suhtes optimistlik hinnang - on töökoht, karjääris liigutakse edasi, ostujõud suureneb," vastas Pulver. Kui optimismi on piisavalt, rakenduvad tavalised tarbijakäitumise seadused. "Näiteks 99 krooni maksev kaup on oluliselt odavam kui 100 krooni maksev kaup," lisas ta.
    "Kas sel aastal tulenevalt eurole kasutuselevõtust ajalooline seaduspära võimendub, on raske hinnata. Peamise põhjus, miks erisus aasta lõpu ja alguse vahel võib suureneda, on tarbijate hirm, et euro tulek tõstab hindu ning planeeritud suuremad ostud tehakse vana aasta sees ära," ütles PricewaterhouseCoopersi juhtivkonsultant Jüri Etverk.
    Millised on inimeste hirmud enne eurot?
    Aleksander Pulver, psühholoog
    Esiteks meenutab rahavahetus vanemale põlvkonnale seda, et riik "võtab" igal juhul midagi ära ja nende säästud haihtuvad. Teine, üldisemalt levinud hirm on eurotsooni astumise järel tekkiv hinnatõus. Mõlemat hirmu saab loomulikult ära kasutada, näiteks luues teatud tüüpi kuulujutte, pressiteateid ja tarbijale suunatud reklaame. Oleks ilmselt naiivne arvata, et inimeste hädasid, probleeme ja nõrkusi ei kasutata ära.
    Jüri Etverk, PricewaterhouseCoopersi juhtivkonsultant
    Slovakkia jaekaubanduse käive oli aasta enne eurole üleminekut võrdne Tšehhi näitajatega. 2008. aastal tõusis Slovakkias jaekaubanduse käive oluliselt ning pärast euro kasutuselevõttu langes taas tšehhidega samale tasemele. Slovakkia puhul euro tulek mitte ei vähendanud käivet, vaid enne euro tulekut käive ajutiselt kasvas. Tuleb meeles pidada, et Slovakkia kroon ei olnud eelnevalt euroga seotud ning tarbijad otsustasid mõned kulutused enne eurot ära teha. Tervikuna kasvas tavaliste jaekettide käive 2009. aastal 1,2%.
    Mart Mägi, Amservi tegevjuht
    Kuna praegu on ostjate hulgas eelkõige ettevõtted, kes oma ostud igati läbi kalkuleerivad, siis jätkub see arvatavalt ka euro tulekuga. Kuna aga autode hinnad paistavad eurodes oluliselt pisemad, võib eeldada, et väiksemad numbrid tekitavad kevade saabumise ajal suurema huvi ka eratarbija hulgas. Meie seisukoht on, et kaubanduse seisukohast on ebaeetiline kasutada euro tulekut võimendamaks müüki.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Tõnu Mertsina: jaekaubandus buumib
Jaekaubanduse kasv on tugev ka ilma välisturistideta ja on võtnud eelmise kümnendi finantskriisi eelsete buumiaastate mõõtmed, kirjutab Swedbanki peaökonomist Tõnu Mertsina.
Jaekaubanduse kasv on tugev ka ilma välisturistideta ja on võtnud eelmise kümnendi finantskriisi eelsete buumiaastate mõõtmed, kirjutab Swedbanki peaökonomist Tõnu Mertsina.
Spaade ja hotellide avanemine aitas Tallinna Veel rohkem müügitulu teenida Kasum kerkis kordades
Teises kvartalis kasvas Tallinna Vee müügitulu aastavõrdluses üle 7%, mille põhjustas leebematest koroonapiirangutest tingitud äriklientide suurem veetarbimine ning ehitusteenuste tulu suurenemine.
Teises kvartalis kasvas Tallinna Vee müügitulu aastavõrdluses üle 7%, mille põhjustas leebematest koroonapiirangutest tingitud äriklientide suurem veetarbimine ning ehitusteenuste tulu suurenemine.
Idufirma lõi kaupluse, mida esmapilgul näha ei ole. Ka Cleveron valmistub tulevikutrendiks
Tallinna on lühikese ajaga tekkinud toidupood, mida esmapilgul näha ei ole. Eesti esimese dark store'i kontseptsiooni maaletooja on idufirma FoodBit. Oma pimelaoga on turule tulemas ka Bolt, samuti lõpetas pilootprojekti hiljuti Cleveron.
Tallinna on lühikese ajaga tekkinud toidupood, mida esmapilgul näha ei ole. Eesti esimese dark store'i kontseptsiooni maaletooja on idufirma FoodBit. Oma pimelaoga on turule tulemas ka Bolt, samuti lõpetas pilootprojekti hiljuti Cleveron.
Kas osta või rentida?
Ettevõtete vajadused muutuvad hoogsalt arenevas maailmas väga kiiresti ning viimasel aastal mõjutas seda lisaks ka koroonakriis. Ettevõtted pidid muutunud keskkonnale kiiresti reageerima ja tegema vajalikke muudatusi oma töökorralduses ning näiteks ka arvutipargi haldamine on osutunud paljude jaoks parajaks väljakutseks.
Ettevõtete vajadused muutuvad hoogsalt arenevas maailmas väga kiiresti ning viimasel aastal mõjutas seda lisaks ka koroonakriis. Ettevõtted pidid muutunud keskkonnale kiiresti reageerima ja tegema vajalikke muudatusi oma töökorralduses ning näiteks ka arvutipargi haldamine on osutunud paljude jaoks parajaks väljakutseks.