€URO: Kas kaubandusse saabub vaikne aeg?

Äripäeva konverentsil "Äriplaan 2011" prognoosis Eesti Tarbijateühistute Keskühistu juhatuse esimees Kati Kusmin, et 1. jaanuaril tabab meid oma palganumbrit vaadates šokk. "Esimesed kuud on kõikidele ülirasked," rõhutas Kusmin konverentsil, lisades, et jaekaupmeestel pole piisavalt reserve, et hinnatõus alla neelata.

"Tõin konverentsil Slovakkia näite, kus eurole ülemineku järel kogu jaekaubandus langes jaanuaris võrreldes detsembriga 33% ning ka veebruar püsis samal tasemel," rääkis Kusmin sel nädalal. Tema sõnul on tavapärane, et jaanuari müük kahaneb umbes 20% võrreldes detsembriga, Slovakkias oli langus euro tuleku järel 13% suurem.

"Kaupmeeste jaoks tähendavad lähikuud väga tõsist väljakutset," nentis Kusmin, selgitades, et etteaimamatu mõjuga muutused kujundavad inimeste tavapäraseid ostuharjumusi, mis paneb neid teatud kaupu aasta lõpus suuremas koguses soetama.

Pärast tormakat detsembrit võtab võimust tarbimispohmell, mistõttu jaanuaris ja veebruaris on käive tavaliselt väiksem, ütles Maxima Eesti avalike suhete juht Erkki Erilaid. "Praegu ostetakse kuivaineid küll rohkem kui tavaliselt, kuid olukord peaks pigem enne euro tulekut stabiliseeruma," rääkis Erilaid. Tema sõnul pole nõudluse kasv seotud niivõrd euroga kui kehvadest saakidest tingitud defitsiidi ja hinnatõusu ootusega. "Mitmed tangained on ka juba kallinenud," lisas ta.

Erilaid ootab Kusmini prognoositule aga vastupidist olukorda. "Arvan, et pigem jääb jaeturg aasta lõpus rahulikumaks ning järgmise aasta alguseks on ka enamik tarbijate sahvritesse varutust otsa saamas," rääkis ta ning ütles, et jaanuar tuleb nagu igal aastal umbes kümnendiku võrra aasta keskmisest väiksem või veidi enam. "30protsendilist langust aga kindlasti ei prognoosiks," lisas ta.

"Harjumuspäraste numbrite tõttu on oodata, et palganumbrid võivad olla küll ehmatavad, aga see-eest kaupade hinnanumbrid tajutavad kui meeldivalt väikesed," selgitas Tallinna Ülikooli professor ja psühholoogiainstituudi direktor Aleksander Pulver. Hinnangute korrigeerimine ei tohiks tema sõnu võtta rohkem kui kuu kuni poolteist, mille jooksul kujuneb välja potentsiaalne puudujääk ostujõus.

Kas on võimalik, et väikesenumbrilised hinnad panevad hoopis ostlema? "Võib küll olla, kuid tingimusel, et inimesel on tuleviku suhtes optimistlik hinnang - on töökoht, karjääris liigutakse edasi, ostujõud suureneb," vastas Pulver. Kui optimismi on piisavalt, rakenduvad tavalised tarbijakäitumise seadused. "Näiteks 99 krooni maksev kaup on oluliselt odavam kui 100 krooni maksev kaup," lisas ta.

"Kas sel aastal tulenevalt eurole kasutuselevõtust ajalooline seaduspära võimendub, on raske hinnata. Peamise põhjus, miks erisus aasta lõpu ja alguse vahel võib suureneda, on tarbijate hirm, et euro tulek tõstab hindu ning planeeritud suuremad ostud tehakse vana aasta sees ära," ütles PricewaterhouseCoopersi juhtivkonsultant Jüri Etverk.

Esiteks meenutab rahavahetus vanemale põlvkonnale seda, et riik "võtab" igal juhul midagi ära ja nende säästud haihtuvad. Teine, üldisemalt levinud hirm on eurotsooni astumise järel tekkiv hinnatõus. Mõlemat hirmu saab loomulikult ära kasutada, näiteks luues teatud tüüpi kuulujutte, pressiteateid ja tarbijale suunatud reklaame. Oleks ilmselt naiivne arvata, et inimeste hädasid, probleeme ja nõrkusi ei kasutata ära.

Slovakkia jaekaubanduse käive oli aasta enne eurole üleminekut võrdne Tšehhi näitajatega. 2008. aastal tõusis Slovakkias jaekaubanduse käive oluliselt ning pärast euro kasutuselevõttu langes taas tšehhidega samale tasemele. Slovakkia puhul euro tulek mitte ei vähendanud käivet, vaid enne euro tulekut käive ajutiselt kasvas. Tuleb meeles pidada, et Slovakkia kroon ei olnud eelnevalt euroga seotud ning tarbijad otsustasid mõned kulutused enne eurot ära teha. Tervikuna kasvas tavaliste jaekettide käive 2009. aastal 1,2%.

Kuna praegu on ostjate hulgas eelkõige ettevõtted, kes oma ostud igati läbi kalkuleerivad, siis jätkub see arvatavalt ka euro tulekuga. Kuna aga autode hinnad paistavad eurodes oluliselt pisemad, võib eeldada, et väiksemad numbrid tekitavad kevade saabumise ajal suurema huvi ka eratarbija hulgas. Meie seisukoht on, et kaubanduse seisukohast on ebaeetiline kasutada euro tulekut võimendamaks müüki.