EKI uuring: majanduse seis on parem, kuid pole veel hea

Täna majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumis toimunud konjunktuuriinstituudi pressikonverentsil selgus, et majanduseksperdid hindasid kolmandas kvartalis Eesti majandust 3,9 punktiga, mis on eelmisest, juulikuu, hinnangust 1,1 punkti võrra kõrgem, teatas ministeerium.

Viimase kolme kuu arengud on tõstnud nende ekspertide arvu, kes peavad praegust olukorda rahuldavaks (63%), halvaks pidas olukorda 32% ekspertidest. Võrdlusena võib tuua selle, et viimati sai Eesti majandus üle 3punktise hinde 2008. aasta juulis.

Eesti majanduskliimaindeks on tõusnud kriisijärgselt rekordtasemele – teenides 5,7 punkti. See on üle rahuldava taseme ja rohkem kui Euroopa Liidu keskmine näitaja, milleks on 5,2 punkti. Eesti majanduskliimat on nii positiivselt hinnatud viimati 2007.aasta lõpus.

Positiivsena toodi välja ka see, et töötajaid võetakse täna rohkem juurde kui koondatakse, ehkki Eesti ettevõtjad peavad suureks probleemiks kvalifitseeritud tööjõu puudust.

69% EKI ekspertidest usub, et 6 kuu pärast on Eesti majanduse olukord parem kui täna ning olukorra halvenemisse ei usu keegi.

Eesti majanduse lipulaevaks on kujunenud eksport, mille kriisieelne maht (132,5 mld krooni) taastub nähtavasti juba 2011.aastal. Ekspordi toel on tootmismahud viimasel ajal kiiresti kasvanud. Osaliselt tuleneb see lähiriikide nõudluse taastumisest, kuid majandusnäitajad viitavad ka sellele, et Eesti ettevõtted on rahvusvahelises konkurentsis olnud mõnevõrra edukamad ja suutnud võita turgu ka teiste riikide arvel. Selle taga on olnud ettevõtete paindlikkus ja kohanemine kriisi tingimustega, mis eelkõige on tähendanud kulude kärpimist ning tootmise efektiivsuse suurendamist. Ehkki täna ei ole me veel jõudnud nö tavapärasele tasemele, on elektroonika ja mootorsõidukite tootmises tootmismahud jõudnud kõrgemale kui eales varem.

Käesolevas konjunktuuris on eraldi peatükid kodumaiste toidukaupade ja toiduainetööstuse konkurentsivõime kohta. Mitmetes tootegruppides on Eesti tooted kaubanduses oma positsioone parandanud, kuid mitmetes ka kaotanud. Mõlemal juhul on teguriks olnud peamiselt odavam hind – sõltuvalt sellest, kuidas on Eesti toodete hinnad impordiga võrreldes muutunud, on muutunud ka nende müügiedu. Eesti tarbija on muutunud hinnatundlikumaks ning kui täna peaks keegi olukorda läbi hinnatõusu kurjasti ära kasutama, siis pikemas perspektiivis võib see kätte maksta (impordi pealetung, tarbijate kodumaiste toodete lojaalsuse vähenemine).

Konjunktuuriinstituudi küsitluses osales 19 Eesti majanduseksperti.