Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Hiina tõrjub Euroopa survet ja kriitikat
Nädalavahetusel Ateenast alanud visiit tipnes eile ELi ja Hiina tippkohtumisega Brüsselis. Arutati kaubandussuhteid ja Hiina valuutapoliitikat, mis rahandusvolinik Olli Rehni sõnul riskib ohtu seada Euroopa majanduse toibumise.
"Euroopa ei peaks liituma kooriga, mis survestab Hiinat jüaani kiiremini tugevneda laskma," jäi Wen Jiabao Hiina senisele kursile kindlaks.
Nimekirja oma muredest läkitas tippkohtumisele ka 20 miljonit Euroopa ettevõtet esindav ettevõtlusorganisatsioon BusinessEurope.
Selles mainitakse Euroopa firmade ebavõrdset kohtlemist Hiina riigihangetel, samal ajal kui Hiina ettevõtted Euroopas lepinguid võidavad, ja takistusi Hiinasse investeerimisel.
"Äriliidrid tunnevad järjest enam muret Hiina ärikliima halvenemise pärast välismaiste ettevõtete suhtes," kirjutas organisatsiooni juht Philippe de Buck ELi liidritele.
Pinged kasvavad ka riiklike toetuste pärast, mis annavad Hiina firmadele Euroopa turul ebaausa eelise. Eile kirjutas Wall Street Journal Hiina telekommunikatsioonisektori firmadest Huawei ja ZTE, mis on väidetavalt selliste toetuste abil Euroopas kiiresti turuosa võitmas.
Esimesed kaebused Hiina riigiabi turgu moonutavast mõjust, mis võivad viia trahvitollideni, on Euroopa Komisjonil juba uurimise all. Riigihangetel pääsu tagamiseks võib EL aga sisse viia vastastikuse nõude, ütles kaubandusvolinik Karel De Gucht.
Eile tippkohtumist avades ütles Euroopa Komisjoni president Jose Manuel Barroso, et ELi ja Hiina kaubandussuhted on olulised kogu maailmamajandusele. EL on Hiinale suurim eksporditurg ja Hiina Euroopale peamine impordimaa.
Järjest enam sõltub Euroopa aga ka ekspordist Hiinasse.
"Kriisi ajal on Euroopa eksport teistesse riikidesse vähenenud, kuid Hiinasse märkimisväärselt kasvanud," ütles Wen Jiabao. "Võib jääda mulje, et Euroopa ja Hiina vahel on konkurents, kuid tegelikult on konkurentsist enam koostööd," vahendas AFP.
Viimast näitas Hiina abikäe ulatamisega hädas Kreekale, lubades osta Kreeka võlakirju ja investeerida 5 miljardit dollarit. Eurole on see oluline toetus.
Žest ei kõnele siiski altruismist - Hiina on huvitatud stabiilsest eksporditurust. Lisaks tahab Hiina turumajandusega riigi staatust - see vähendaks võimalusi riiki trahvitollidega karistada. Kreekast saab aga Hiinale sillapea kaubandussuhete arendamiseks Lõuna-Euroopaga. Hiina firmade kohalolu kasvab kogu Euroopas.