Artikkel
  • Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Krõbe trahv kaotaks finantskuriteo isu

    Finantsinspektsiooni juhatuse liige Kilvar Kessler ütles, et nende ettepanekul on kaks peamist põhjust. "Esiteks, finantsinspektsiooni hinnangul ei ole väärtegude puhul 500 000 krooni trahvi ülemmäärana finantsturu rikkumiste puhul piisavalt heidutav. Karistus peab potentsiaalsetelt rikkujatelt võtma võimaluse süüteoga tulu teenida ja panema tõsiselt kaaluma süüteo sooritamise mõttekuse üle," lisas ta. Inspektsioon rõhutas, et 500 000 krooni on siiski trahvi maksimummäär ning iga kuriteo puhul seda ei rakendata, näiteks andmete esitamata jätmisel.
    Kessler lisas, et kuritegude puhul oleksid praegu suuremad rahalised karistused mõeldavad, kuid kõiki finantsturul toimuvaid rikkumisi ei ole mõistlik käsitleda kuriteona.
    Teiseks, olukorras, kus finantsasutuste kohta kehtestatud reeglid on Euroopa Liidu tasandil paljuski harmoniseeritud, ei saa karistused rikkumise eest olla liikmesriikide kaupa drastiliselt erinevad. Seetõttu vajavad Eesti sanktsioonid võimalikku kohendamist ELi liikmesriikide keskmistele tasemetele lähemale, selgitas ta.
    Justiitsministeeriumi karistusõiguse ja menetluse talituse juhataja Astrid Asi märkis, et rahandusministeeriumilt on neile trahvide muutmise ettepanekud laekunud. "Kuna justiitsministeeriumil on niikuinii plaanis karistusõiguse süstemaatiline revisjon, siis analüüsitakse selle raames ka rahandusministeeriumi ettepanekuid," lisas ta.
    Väikeinvestor Arvo Nõgese arvates on ühtepidi hea, et trahvid kasvavad. "Võib-olla on siis kelmuste ja pahatahtlike tegude tegemise soov palju väiksem, kui on teada, et karistused on suuremad. Kindlasti on suurte börsiettevõtete ja suurte väärtuste puhul 500 000 krooni vähe," ütles ta ja lisas, et mõni rikkumine võib ettevõtte väärtusele mõju avaldada sadades miljonites kroonides.
    "Teisalt, vaadates praeguse justiitsministeeriumi suunda, tekitab see mõnevõrra muret. Ta on võidelnud ajakirjandusvabadusega, muutnud lastega seotud investeeringud sisuliselt võimatuks ehk on teinud päris läbimõtlematuid samme. See teeb mind natuke murelikuks," märkis Nõges.
    Väikeinvestorile jääb mulje, et justiitsministeerium üritab keerata kruvisid rohkem koomale, kui ühiskonnal vaja on. "Neil võib olla teatud nihe reaalse elu mõistmisega."
    Nõges ütles, et üldiselt pole tal trahvimäärade tõstmise vastu midagi. "Mulle meeldiks, kui siin vähem sigadusi toimuks. Kuid kõik sõltub sellest, kuidas muudatus lõpuks paberile pannakse, juuras sõltub ka ühest sõnast väga palju," tõdes Nõges.
    Kaks ametiaega Eesti Panga nõukogu juhtinud Mart Sõrg lausus, et praegu kehtivad trahvimäärad kehtestati sel ajal, kui pangad ja teised finantsinstitutsioonid olid väiksemad. "Kuid trahvil peab olema heidutav mõju," lisas ta.
    "Ma ei arva, et nendega peaks riigikassat täitma, aga trahv peaks olema selline, et seda üritatakse igati vältida," rääkis Sõrg. Tema sõnul on aga üldine tendents võrreldes 10 aasta taguse ja kaugema ajaga tohutult paranenud. "Üks hüpe kvaliteedi tõusu suunas oli siis, kui Eesti pangad läksid Skandinaavia pankade alla. See avaldas mõju ka meie panganduskultuurile," ütles ta.
    Eesti karistusõiguse võrdlemine ELi teiste liikmesriikide karistusõigusega on iseenesest üsna tavaline praktika. Arvestades asjaolu, et euro näol on meil tulevast aastast tegemist ühtse raharuumiga, on selline lähenemine finantsstabiilsuse ja õiguskindluse seisukohalt ka igati vajalik ja põhjendatud ning suund karistuste ühtlustamisele on minu arvates üldjoontes õige. See aitab tulevikus ära hoida näiteks finantskuritegude nn riigiti regionaliseerumist.
    Mõjusatel trahvimääradel on ennetav mõju võimalike edasiste rikkumiste ärahoidmiseks. Finantsõigusrikkumised on üldiselt suuremahulised, mistõttu ebatõhus karistussüsteem tähendab ju sisuliselt ka karistamatuse süvenemist. Ettepanek väärib kindlasti tõsist kaalumist.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum
Leslie Leino: on aeg hämarate Hiina ettevõtete taust läbi valgustada
Nüüd, mil Hiina võrguplatvormid on tulemüürile vaatamata rahvusvaheliselt kättesaadavad, saab lõpuks teha väga täpseid sissevaateid nende tausta, kirjutab Tallinna Ülikooli Aasia uuringute teadur Leslie Leino.
Nüüd, mil Hiina võrguplatvormid on tulemüürile vaatamata rahvusvaheliselt kättesaadavad, saab lõpuks teha väga täpseid sissevaateid nende tausta, kirjutab Tallinna Ülikooli Aasia uuringute teadur Leslie Leino.
Euro kukkus peaaegu võrdseks dollariga; võib edasi langeda
Euro vahetuskurss on 19,5 aasta kõige lähemas punktis 1:1 suhtele USA dollariga ning võib asjatundjate sõnul peagi edasi langeda.
Euro vahetuskurss on 19,5 aasta kõige lähemas punktis 1:1 suhtele USA dollariga ning võib asjatundjate sõnul peagi edasi langeda.
Nelja Eesti juhi teed tippu - kriisiloits, ettemääratus ja õpetaja võimendus
Värskes Äripäeva raadio saates "Juhi jutud" võtame kokku kuulajate lemmiksaated ja nopime nendest välja neli põnevat kildu Eesti juhtidelt. Tänases saates saavad sõna Eesti suurima panga Swedbanki juht Olavi Lepp, 2020. aastal Eesti parimaks kooliks valitud Uulu põhikooli juht Egle Rumberg, noorim Tallinna börsi firmade juht ehk Arco Vara juht Miko-Ove Niinemäe ja LHV grupi juht Madis Toomsalu, kes pälvis tänavu tunnustuse parim juht.
Värskes Äripäeva raadio saates "Juhi jutud" võtame kokku kuulajate lemmiksaated ja nopime nendest välja neli põnevat kildu Eesti juhtidelt. Tänases saates saavad sõna Eesti suurima panga Swedbanki juht Olavi Lepp, 2020. aastal Eesti parimaks kooliks valitud Uulu põhikooli juht Egle Rumberg, noorim Tallinna börsi firmade juht ehk Arco Vara juht Miko-Ove Niinemäe ja LHV grupi juht Madis Toomsalu, kes pälvis tänavu tunnustuse parim juht.
Riigikogu ratifitseeris Soome ja Rootsi ühinemise NATOga
Riigikogu võttis erakorralisel istungjärgul vastu seaduse, millega kiitis heaks Soome ja Rootsi ühinemist käsitlevad Põhja-Atlandi lepingu protokollid.
Riigikogu võttis erakorralisel istungjärgul vastu seaduse, millega kiitis heaks Soome ja Rootsi ühinemist käsitlevad Põhja-Atlandi lepingu protokollid.
Pirita linnaosavanemat kahtlustatakse altkäemaksu võtmises Asjasse segatud ettevõtja: kahjuks ei saa kommenteerida
Eile pidasid kaitsepolitsei ametnikud kinni neli inimest, keda kahtlustatakse korruptsioonikuritegudes. Keskerakondlasest Pirita linnaosavanemat Tõnis Liinatit kahtlustatakse altkäemaksu võtmises.
Eile pidasid kaitsepolitsei ametnikud kinni neli inimest, keda kahtlustatakse korruptsioonikuritegudes. Keskerakondlasest Pirita linnaosavanemat Tõnis Liinatit kahtlustatakse altkäemaksu võtmises.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.