• Jaga lugu:

    Krõbe trahv kaotaks finantskuriteo isu

    Finantsinspektsiooni juhatuse liige Kilvar Kessler ütles, et nende ettepanekul on kaks peamist põhjust. "Esiteks, finantsinspektsiooni hinnangul ei ole väärtegude puhul 500 000 krooni trahvi ülemmäärana finantsturu rikkumiste puhul piisavalt heidutav. Karistus peab potentsiaalsetelt rikkujatelt võtma võimaluse süüteoga tulu teenida ja panema tõsiselt kaaluma süüteo sooritamise mõttekuse üle," lisas ta. Inspektsioon rõhutas, et 500 000 krooni on siiski trahvi maksimummäär ning iga kuriteo puhul seda ei rakendata, näiteks andmete esitamata jätmisel.
    Kessler lisas, et kuritegude puhul oleksid praegu suuremad rahalised karistused mõeldavad, kuid kõiki finantsturul toimuvaid rikkumisi ei ole mõistlik käsitleda kuriteona.
    Teiseks, olukorras, kus finantsasutuste kohta kehtestatud reeglid on Euroopa Liidu tasandil paljuski harmoniseeritud, ei saa karistused rikkumise eest olla liikmesriikide kaupa drastiliselt erinevad. Seetõttu vajavad Eesti sanktsioonid võimalikku kohendamist ELi liikmesriikide keskmistele tasemetele lähemale, selgitas ta.
    Justiitsministeeriumi karistusõiguse ja menetluse talituse juhataja Astrid Asi märkis, et rahandusministeeriumilt on neile trahvide muutmise ettepanekud laekunud. "Kuna justiitsministeeriumil on niikuinii plaanis karistusõiguse süstemaatiline revisjon, siis analüüsitakse selle raames ka rahandusministeeriumi ettepanekuid," lisas ta.
    Väikeinvestor Arvo Nõgese arvates on ühtepidi hea, et trahvid kasvavad. "Võib-olla on siis kelmuste ja pahatahtlike tegude tegemise soov palju väiksem, kui on teada, et karistused on suuremad. Kindlasti on suurte börsiettevõtete ja suurte väärtuste puhul 500 000 krooni vähe," ütles ta ja lisas, et mõni rikkumine võib ettevõtte väärtusele mõju avaldada sadades miljonites kroonides.
    "Teisalt, vaadates praeguse justiitsministeeriumi suunda, tekitab see mõnevõrra muret. Ta on võidelnud ajakirjandusvabadusega, muutnud lastega seotud investeeringud sisuliselt võimatuks ehk on teinud päris läbimõtlematuid samme. See teeb mind natuke murelikuks," märkis Nõges.
    Väikeinvestorile jääb mulje, et justiitsministeerium üritab keerata kruvisid rohkem koomale, kui ühiskonnal vaja on. "Neil võib olla teatud nihe reaalse elu mõistmisega."
    Nõges ütles, et üldiselt pole tal trahvimäärade tõstmise vastu midagi. "Mulle meeldiks, kui siin vähem sigadusi toimuks. Kuid kõik sõltub sellest, kuidas muudatus lõpuks paberile pannakse, juuras sõltub ka ühest sõnast väga palju," tõdes Nõges.
    Kaks ametiaega Eesti Panga nõukogu juhtinud Mart Sõrg lausus, et praegu kehtivad trahvimäärad kehtestati sel ajal, kui pangad ja teised finantsinstitutsioonid olid väiksemad. "Kuid trahvil peab olema heidutav mõju," lisas ta.
    "Ma ei arva, et nendega peaks riigikassat täitma, aga trahv peaks olema selline, et seda üritatakse igati vältida," rääkis Sõrg. Tema sõnul on aga üldine tendents võrreldes 10 aasta taguse ja kaugema ajaga tohutult paranenud. "Üks hüpe kvaliteedi tõusu suunas oli siis, kui Eesti pangad läksid Skandinaavia pankade alla. See avaldas mõju ka meie panganduskultuurile," ütles ta.
    Eesti karistusõiguse võrdlemine ELi teiste liikmesriikide karistusõigusega on iseenesest üsna tavaline praktika. Arvestades asjaolu, et euro näol on meil tulevast aastast tegemist ühtse raharuumiga, on selline lähenemine finantsstabiilsuse ja õiguskindluse seisukohalt ka igati vajalik ja põhjendatud ning suund karistuste ühtlustamisele on minu arvates üldjoontes õige. See aitab tulevikus ära hoida näiteks finantskuritegude nn riigiti regionaliseerumist.
    Mõjusatel trahvimääradel on ennetav mõju võimalike edasiste rikkumiste ärahoidmiseks. Finantsõigusrikkumised on üldiselt suuremahulised, mistõttu ebatõhus karistussüsteem tähendab ju sisuliselt ka karistamatuse süvenemist. Ettepanek väärib kindlasti tõsist kaalumist.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Tarmo Toiger: millenniumilapsed ei vihka autosid, nad vihkavad diilereid
Uute ja kasutatud autode defitsiit on jõudnud ebanormaalsele tasemele ning sektori müügikasv jätkub; järjest enam suunab automüüki trend, mida veab Y-generatsioon, kirjutab KPMG juhtimiskonsultatsioonide valdkonna juht Tarmo Toiger Äripäeva Infopanga mootorsõidukite müügi aastaraportile antud kommentaaris.
Uute ja kasutatud autode defitsiit on jõudnud ebanormaalsele tasemele ning sektori müügikasv jätkub; järjest enam suunab automüüki trend, mida veab Y-generatsioon, kirjutab KPMG juhtimiskonsultatsioonide valdkonna juht Tarmo Toiger Äripäeva Infopanga mootorsõidukite müügi aastaraportile antud kommentaaris.
USA aktsiaturud lõpetasid börsinädala langusega
Kõik tähtsamad USA börsiindeksid langesid täna, lõpetades suurte tehnoloogiafirmade kvartalitulemuste ja kahe tosina IPO-ga nädala kokkuvõttes miinuses.
Kõik tähtsamad USA börsiindeksid langesid täna, lõpetades suurte tehnoloogiafirmade kvartalitulemuste ja kahe tosina IPO-ga nädala kokkuvõttes miinuses.
Hasartmängumaks tahetakse kindlatest saajatest lahti siduda
Rahandusministeerium saatis kooskõlastusele seadusemuudatused, millega muudetakse riigieelarvesse laekunud hasartmängumaksu tulu kasutamist – edaspidi ei lähe sellest kindel protsent ministeeriumidele valdkondade rahastamiseks, vaid tulu laekub riigi üldistesse tuludesse.
Rahandusministeerium saatis kooskõlastusele seadusemuudatused, millega muudetakse riigieelarvesse laekunud hasartmängumaksu tulu kasutamist – edaspidi ei lähe sellest kindel protsent ministeeriumidele valdkondade rahastamiseks, vaid tulu laekub riigi üldistesse tuludesse.
Minister näeb põllumeestele ja vedajatele suuri muudatusi
Brüsseli ambitsioonid kliimaneutraalsuse saavutamisel on kasvanud ja kuigi Eesti ettevõtjad on kohati olnud väga tublid, peavad näiteks maanteevedajad ja põllumajandajad astuma suure sammu edasi, leiab keskkonnaminister Tõnis Mölder.
Brüsseli ambitsioonid kliimaneutraalsuse saavutamisel on kasvanud ja kuigi Eesti ettevõtjad on kohati olnud väga tublid, peavad näiteks maanteevedajad ja põllumajandajad astuma suure sammu edasi, leiab keskkonnaminister Tõnis Mölder.