Artikkel
  • Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Uus trahvimäär peaks finantskuritegude isu võtma

    Finantsinspektsiooni arvates pole 500 000 kroonine trahv finantsturu rikkumiste puhul piisavalt heidutav ning loodab koostöös ministeeriumitega jõuda vastava seaduseelnõuni, et trahvimäär kasvaks 16 korda 500 000 euroni.

    Finantsinspektsiooni juhatuse liige Kilvar Kessler ütles, et selleks on kaks peamist põhjust, miks trahv finantsõigusrikkumiste eest peaks olem 16 korda suurem. „Esiteks, finantsinspektsiooni hinnangul ei ole väärtegude puhul 500 000 krooni trahvi ülemmäärana finantsturu rikkumiste puhul piisavalt heidutav. Karistus peab potentsiaalsetelt rikkujatelt võtma võimaluse süüteoga tulu teenida ja panema tõsiselt kaaluma süüteo sooritamise mõttekuse üle,“ lisas ta. Inspektsioon rõhutas, et 500 000 krooni on siiski trahvi maksimumäär ning iga kuriteo puhul seda ei rakendata, näiteks nagu andmete esitamata jätmine.
    Kessler lisas, et kehtivat dogmaatikat arvestades oleksid täna kuritegude puhul kõrgemad rahalised karistused mõeldavad, kuid samas kõiki finantsturul toimuvaid rikkumisi kuritegudena käsitleda ei pruugi olla mõistlik.
    „Teiseks, olukorras, kus finantsasutuste kohta kehtestatud reeglid on Euroopa Liidu tasandil paljuski harmoniseeritud, ei saa karistused reeglite rikkumise eest olla liikmesriikide kaupa drastiliselt erinevad. Seetõttu vajavad Eesti sanktsioonid siin hindamist ja võimalikku kohendamist lähemale EL liikmesriikide keskmistele tasemetele,“ selgitas ta.
    Finantsinspektsioon on erinevatel tasanditel antud teemaga tegelenud 2000. aastate keskpaigast alates, märkis Kessler. „Euroopa finantsjärelevalvete komiteede tehtud tööd aluseks võttes oleme koostanud sanktsioonide võrdlused erinevate liikmesriikide kaupa. Oleme argumenteerinud, miks karistusõiguse teatud aspektid vajavad finantsturu osas ülevaatamist,“ põhjendas ta.
    „Meie ettepanekutele on kolleegid rahandus- ja justiitsministeeriumist andnud head tagasisidet ning asunud valdkonda samuti süvendatult käsitlema. Loodetavasti jõuame vastava seaduseelnõuni,“ nentis Kessler.
    Tööd alustatakse juba sel sügisel
    Justiitsministeeriumi karistusõiguse ja menetluse talituse juhataja Astrid Asi märkis, et rahandusministeeriumilt on neile ettepanekud trahvide muutmise osas tõepoolest laekunud. „Kuna justiitsministeeriumil on niikuinii plaanis läbi viia karistusõiguse süstemaatiline revisjon, siis analüüsitakse ka rahandusministeeriumi ettepanekuid selle revisjoni raames,“ lisas ta. Asja sõnul kaasatakse revisjoni läbiviimisse Tartu Ülikooli, kohtunike, prokuröride ja advokaatide esindajad ning muid valdkonna spetsialiste, tööd alustatakse juba sel sügisel.
    Gamma Holding OÜ väikeinvestor Arvo Nõges sõnas, et ühtepidi on see hea, et trahvid kasvavad. „Võib-olla on siis kelmuste ja pahatahtlike tegude tegemise soov palju väiksem kui on teada, et karistused on suuremad. Kindlasti on suurte börsiettevõtete ja suurte väärtuste puhul 500 000 krooni vähe,“ ütles ta ja lisas, et mõni rikkumine võib ettevõtte väärtusele mõju avaldada sadades miljonites kroonides.
    Justiitsministeeriumi suund on murettekitav
    „Sellisel juhul pean ma seda õigeks. Teise poole pealt, vaadates praeguse justiitsministeeriumi suunda, siis on see mõnevõrra murettekitav. Ta on võidelnud ajakirjandusvabadusega, muutnud lastega seotud investeeringud sisuliselt võimatuks ehk on teinud pärsi läbimõtlematuid samme minu arvates. See teeb mind natuke murelikuks,“ märkis Nõges.
    Väikeinvestorile jääb kohati mulje, et justiitsministeerium üritab keerata kruvisid rohkem koomale kui ühiskonnal tegelikult vaja on. „Neil võib olla reaalse elu mõistmisega teatud nihe, see on ainus, mis teeb murelikuks. Võib-olla keeravad mõne muu seotud sätte kusagile sinna suunda kuhu ta ei peaks minema.“
    „Üldiselt pole mul trahvimäärade tõstmise vastu midagi, mulle meeldiks kui siin vähem sigadusi toimuks. Kuid kõik sõltub kuidas see muudatus lõpuks formaalselt paberile pannakse, juuras sõltub ka ühest sõnast väga palju,“ tõdes Nõges.
    Trahvi maksimummäärade rakendamisi palju ette ei tule
    Kaks ametiaega Eesti Panga nõukogu juhtinud Mart Sõrg lausus, et praegu kehtivad finantsõigusrikkumiste trahvimäärad kehtestati sel ajal kui pangad ja teised finantsinstitutsioonid olid väiksemad. „Kuid trahvil peab olema heidutav mõju,“ lisas ta.
    „Ma ei arva, et nendega peaks riigikassat täitma, aga trahv peaks olema selline, et seda üritatakse igati vältida. Ega neid maksimummäärade rakendamisi nii palju ette ei tule, on ka väiksemaid trahvimäärasi väiksemate eksimuste puhul. Eksimuste puhul on võimalik kaaluda, kas ta on pahatahtlik või, kas see on näpuviga,“ rääkis Sõrg.
    Tema sõnul on aga üldine tendents võrreldes 10 aasta taguse ja kaugema ajaga tohutult paranenud. „Üks hüpe kvaliteedi tõusu suunas oli siis, kui Eesti pangad läksid Skandinaavia pankade alla. See avaldas mõju ka meie panganduskultuurile. Ma arva, et trahvimäärade tõstmine on preventatiivne ja hoiatav, mida ei hakata tihti rakendama,“ möönis Sõrg
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum
Vastulause: tarneahelate ümberkujundamisega seotud väljakutseid maksab tõsiselt võtta
Tuleb küsida, mil määral õnnestub ettevõtetel kanda kasvanud sisendhinnad üle lõpptoodangu hindadesse, kirjutab Arenguseire Keskuse ekspert Uku Varblane vastukajas Eesti Panga ökonomisti Kaspar Oja kriitikale.
Tuleb küsida, mil määral õnnestub ettevõtetel kanda kasvanud sisendhinnad üle lõpptoodangu hindadesse, kirjutab Arenguseire Keskuse ekspert Uku Varblane vastukajas Eesti Panga ökonomisti Kaspar Oja kriitikale.
Esmaspäeval peatab börs LHV aktsiatega kauplemise
Seoses LHV aktsiate jagunemisega peatab Tallinna börs esmaspäeval nendega kauplemise ning uuesti avanemisest teatab börs eraldi.
Seoses LHV aktsiate jagunemisega peatab Tallinna börs esmaspäeval nendega kauplemise ning uuesti avanemisest teatab börs eraldi.
Uueks ehituse asekantsleriks saab Ivo Jaanisoo
Majandusministeeriumi ehituse asekantsleriks saab Jüri Rassi järel senine ministeeriumi ehitus- ja elamuosakonna juhataja Ivo Jaanisoo.
Majandusministeeriumi ehituse asekantsleriks saab Jüri Rassi järel senine ministeeriumi ehitus- ja elamuosakonna juhataja Ivo Jaanisoo.
Raadiohommikus: kuumast suvest ja taasterahastust
Äripäeva raadio reedeses hommikuprogrammis tuleb juttu töötamisest põrgukuumuses, kalevi alla pandud suurprojektidest ning julgeolekust.
Äripäeva raadio reedeses hommikuprogrammis tuleb juttu töötamisest põrgukuumuses, kalevi alla pandud suurprojektidest ning julgeolekust.
Raadiohommikus: autode hinnaralli jätkub, kuid asi pole tarnetes
Äripäeva raadio neljapäevases hommikuprogrammis on põnevat kuulamist kõigile neile, keda huvitavad autode hinnatõusu põhjused ja väljavaated.
Äripäeva raadio neljapäevases hommikuprogrammis on põnevat kuulamist kõigile neile, keda huvitavad autode hinnatõusu põhjused ja väljavaated.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.