Uus trahvimäär peaks finantskuritegude isu võtma

Finantsinspektsiooni juhatuse liige Kilvar Kessler ütles, et selleks on kaks peamist põhjust, miks trahv finantsõigusrikkumiste eest peaks olem 16 korda suurem. „Esiteks, finantsinspektsiooni hinnangul ei ole väärtegude puhul 500 000 krooni trahvi ülemmäärana finantsturu rikkumiste puhul piisavalt heidutav. Karistus peab potentsiaalsetelt rikkujatelt võtma võimaluse süüteoga tulu teenida ja panema tõsiselt kaaluma süüteo sooritamise mõttekuse üle,“ lisas ta. Inspektsioon rõhutas, et 500 000 krooni on siiski trahvi maksimumäär ning iga kuriteo puhul seda ei rakendata, näiteks nagu andmete esitamata jätmine.

Kessler lisas, et kehtivat dogmaatikat arvestades oleksid täna kuritegude puhul kõrgemad rahalised karistused mõeldavad, kuid samas kõiki finantsturul toimuvaid rikkumisi kuritegudena käsitleda ei pruugi olla mõistlik.

„Teiseks, olukorras, kus finantsasutuste kohta kehtestatud reeglid on Euroopa Liidu tasandil paljuski harmoniseeritud, ei saa karistused reeglite rikkumise eest olla liikmesriikide kaupa drastiliselt erinevad. Seetõttu vajavad Eesti sanktsioonid siin hindamist ja võimalikku kohendamist lähemale EL liikmesriikide keskmistele tasemetele,“ selgitas ta.

Finantsinspektsioon on erinevatel tasanditel antud teemaga tegelenud 2000. aastate keskpaigast alates, märkis Kessler. „Euroopa finantsjärelevalvete komiteede tehtud tööd aluseks võttes oleme koostanud sanktsioonide võrdlused erinevate liikmesriikide kaupa. Oleme argumenteerinud, miks karistusõiguse teatud aspektid vajavad finantsturu osas ülevaatamist,“ põhjendas ta.

„Meie ettepanekutele on kolleegid rahandus- ja justiitsministeeriumist andnud head tagasisidet ning asunud valdkonda samuti süvendatult käsitlema. Loodetavasti jõuame vastava seaduseelnõuni,“ nentis Kessler.

Justiitsministeeriumi karistusõiguse ja menetluse talituse juhataja Astrid Asi märkis, et rahandusministeeriumilt on neile ettepanekud trahvide muutmise osas tõepoolest laekunud. „Kuna justiitsministeeriumil on niikuinii plaanis läbi viia karistusõiguse süstemaatiline revisjon, siis analüüsitakse ka rahandusministeeriumi ettepanekuid selle revisjoni raames,“ lisas ta. Asja sõnul kaasatakse revisjoni läbiviimisse Tartu Ülikooli, kohtunike, prokuröride ja advokaatide esindajad ning muid valdkonna spetsialiste, tööd alustatakse juba sel sügisel.

Gamma Holding OÜ väikeinvestor Arvo Nõges sõnas, et ühtepidi on see hea, et trahvid kasvavad. „Võib-olla on siis kelmuste ja pahatahtlike tegude tegemise soov palju väiksem kui on teada, et karistused on suuremad. Kindlasti on suurte börsiettevõtete ja suurte väärtuste puhul 500 000 krooni vähe,“ ütles ta ja lisas, et mõni rikkumine võib ettevõtte väärtusele mõju avaldada sadades miljonites kroonides.

„Sellisel juhul pean ma seda õigeks. Teise poole pealt, vaadates praeguse justiitsministeeriumi suunda, siis on see mõnevõrra murettekitav. Ta on võidelnud ajakirjandusvabadusega, muutnud lastega seotud investeeringud sisuliselt võimatuks ehk on teinud pärsi läbimõtlematuid samme minu arvates. See teeb mind natuke murelikuks,“ märkis Nõges.

Väikeinvestorile jääb kohati mulje, et justiitsministeerium üritab keerata kruvisid rohkem koomale kui ühiskonnal tegelikult vaja on. „Neil võib olla reaalse elu mõistmisega teatud nihe, see on ainus, mis teeb murelikuks. Võib-olla keeravad mõne muu seotud sätte kusagile sinna suunda kuhu ta ei peaks minema.“

„Üldiselt pole mul trahvimäärade tõstmise vastu midagi, mulle meeldiks kui siin vähem sigadusi toimuks. Kuid kõik sõltub kuidas see muudatus lõpuks formaalselt paberile pannakse, juuras sõltub ka ühest sõnast väga palju,“ tõdes Nõges.

Kaks ametiaega Eesti Panga nõukogu juhtinud Mart Sõrg lausus, et praegu kehtivad finantsõigusrikkumiste trahvimäärad kehtestati sel ajal kui pangad ja teised finantsinstitutsioonid olid väiksemad. „Kuid trahvil peab olema heidutav mõju,“ lisas ta.

„Ma ei arva, et nendega peaks riigikassat täitma, aga trahv peaks olema selline, et seda üritatakse igati vältida. Ega neid maksimummäärade rakendamisi nii palju ette ei tule, on ka väiksemaid trahvimäärasi väiksemate eksimuste puhul. Eksimuste puhul on võimalik kaaluda, kas ta on pahatahtlik või, kas see on näpuviga,“ rääkis Sõrg.

Tema sõnul on aga üldine tendents võrreldes 10 aasta taguse ja kaugema ajaga tohutult paranenud. „Üks hüpe kvaliteedi tõusu suunas oli siis, kui Eesti pangad läksid Skandinaavia pankade alla. See avaldas mõju ka meie panganduskultuurile. Ma arva, et trahvimäärade tõstmine on preventatiivne ja hoiatav, mida ei hakata tihti rakendama,“ möönis Sõrg