Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Läänemaa ettevõtete TOP: Maag: liharindel muutusteta
Küsimustele vastab Läänemaa TOPi võitjafirma, ASi Maag Lihatööstus tegevjuht Olle Horm.
Kergitan veidi saladuskatet: Maagi grupi kolmest peamisest ettevõttest jõudis maakondade TOPis kõige kõrgemale kohal teie juhitav ettevõte. Kas tunnete uhkust?
Kui hästi läheb, teeb alati uhkeks, miks ta ei tee. Kuigi TOPis osalemisest rohkem tunnen uhkust meie heade toodete ja tarbija lugupidamise üle.
Miks peaks tarbija eelistama just Maag Lihatööstuse toodangut?
Sest need on tehtud Läänemaa kohalike inimeste poolt hoole ja armastusega. Need on eestimaalase tehtud tooted eestimaalasele.
Kuidas te tarbija maitse kindlaks teete?
Meil on oma tootearendustiim. Aga kõige kindlamalt töötab meetod, kui sa jätad taldriku uute toodetega pärast koosoleku lõppu laua peale ja jälgid, milline taldrik esimesena tühjaks saab.
Millega põhjendate ettevõtte mullust kuuekordset kasumi tõusu?
Ütleks nii, et hoopis 2008. aastal oli kasuminumber ebanormaalselt väike. Kogu aasta läks väga hästi: lihaturg püsis stabiilne, tooraine oli tavalisest odavam, kasvatasime veidi turuosa ja hoidsime üldkulusid kokku.
Mis juttu selle aasta lõpus räägite?
Ma arvan, et tänavu ei lähe meil oluliselt kehvemini kui eelmisel aastal. Kõige suurem mure on see, kuidas tooraine hind käituma hakkab. Praegu ei ole liha hind tõusnud ega ka lihatoodete väljamüügihinnad tõusnud?
Aga kartus hinges on, et toorme hind tõuseb?
Kui arvestada, et liha hind sõltub 60% vilja hinnast, siis kirves on õhus. Aga see ei sõltu ainult toorainest, see sõltub ka konkurentsisituatsioonist lihatootmises.
Spekuleerime - kui toorme hind tõuseb, kas siis, et konkurentsis püsida, panete vähem liha vorsti sisse?
Meie liha osa konkreetsetes toodetes ei langeta. Meie toodete valikus on olemas nii täislihatooteid kui ka väiksema protsendiga lihatooteid. Küll aga võib tarbimine liikuda odavamate toodete poole, mis sisaldavad vähem liha.
Kõige rohkem kannatab äriliselt praegu keskmise hinnaga toodete segment. Kõige odavamad kaubad müüvad hästi.
Kuidas ettevõte on sellisele tõdemusele reageerinud?
Kallimad tooted peavad olema järjest kvaliteetsemad. Samas on madal hind meil teatavasti kampaaniapõhine ehk kampaaniate osakaal müügis üha kasvab. Odav toode on see, millel on kaupluses kollane hinnasilt küljes.
Ja miski peab poes kogu aeg kollase sildiga olema?
Mitte miski, vaid palju-palju tooteid korraga.
Kas selline nõue on lausa jaekaupmehega sõlmitud lepingus kirjas?
Otseselt kirjas see pole. Kui te aga arvate, et meie saame valida, millist oma toodet tahame kampaania korras müüa, siis te eksite. Kaupmees valib, millised pakkumised ta üldse võtab.
Äkki peaksid lihatööstused omavahel koostööd tegema.
Konkurentsiseadus keelab koostöö ettevõtete vahel ja vähemalt lihatootjate vahel see ka puudub.
Mulle tundub üldse, et lihatööstuses on võrreldes teiste põhiliste toiduainete harudega kõige tihedam konkurents.
Kui võtta näiteks 80 protsenti turuosa, siis kui palju selles turuosas konkurente on? Lihatööstuses on umbes kümme ettevõtet, kelle käes on kokku 80 protsenti turuosast. Teistes toiduainetööstustes on konkurentide arv väiksem.