Seadus tõmbab võlgnike arveldusele pidurit

Kui võlgnikul varem arvet polnud, saatsid pangad kontode arestimisaktid täitureile tagasi. Seejärel sai võlgnik aga tulla nagu aus mees, pangakonto avada ja sellel rahumeeli toimetada.

2011. aasta lõpuks tuleb igal pangal otsustada, kuidas nad kontode avajaid pooleliolevate täitemenetluste suhtes kontrollivad. Lõpptulemus on igal juhul sama, võlglase konto arestitakse.

Pankadele tähendab täitemenetluse seadustiku muudatus lisaväljaminekuid.

Swedbanki juriidilise divisjoni direktor Riho Roopõld ütles, et muudatuse efektiivsust näitab aeg, ent pangale toob see kindlasti kaasa täiendavaid kulusid, sest IT-süsteeme tuleb ümber teha ning täiendada.

Nordea panga krediidijärelevalve osakinna juhataja Viljar Kähari hindas muudatust tervikuna positiivseks, kuid lisas, et seadusandja peaks pöörama hoopis rohkem tähelepanu maksedistsipliini parandamist soosiva regulatsiooni kehtestamisele. "Kahjuks võimaldab kehtiv õigus kasutada erinevaid skeeme võlgnevuse tasumisest kõrvalehoidumiseks ning kohtumenetluste venitamiseks. Tankistide kasutamine, vara varjamine ning võla tasumisele vastuvaidlemine on liiga lihtne," lausus ta.

Kohtutäiturite ja pankrotihaldurite koja aseesimees kohtutäitur Mati Kadak ütles, et pooldab uute arvete kohest arestimist. "See ei võimalda võlgnikul uue arve avamisega oma kohustustest kõrvale hoida," põhjendas ta.

Kadak tõdes samas, et kohtutäituritel puudub ülevaade, kui paljud võlgnikud on loobunud pangakontode kasutamisest, paludes summad sularahas välja maksta. "Kui teaks seda, hakkaksime meetmeid rakendama, kuid meile see info ei jõua," ütles Kadak.

Oma igapäevatöös näevad kohtutäiturid, et võlgnikele on töötasudena välja makstud ühekordseid summasid, kuid selline info jõuab täituriteni hilinemisega. "Tööandjad ütlevad töötasu kinnipidamise akti peale, et inimene on juba läinud või oligi tegu ühekordse summaga," rääkis Kadak. "See oleks tulevikuteema, et tööandjad peaks ja saaks täitemenetluse registrisse päringuid saata, praegu pole selleks seadusandlikku baasi. Äkki hakkaks see tööandjat liigselt koormama, kuid põhimõtteliselt on selline asi võimalik."

Justiitsministeeriumi õigusloome ja arenduse talituse nõunik Maret Saanküll avaldas arvamust, et tööandjate õlule ei saa pankadega analoogset täitemenetluste kontrollimise kohustust panna, kuna kõigil pole sobilikke tehnoloogilisi vahendeid ja tekib probleem ka isikuandmete kaitsega. Nimelt kohustab pangasaladus panku vait olema, kui keegi kuhugi võlgu on, tööandja võib aga võlainfot vabalt levitada.

pangad hakkavad ise võlgnike nimekirju pidama,panga töötaja teeb konto avamisel päringu täitemenetluse registrisse,panga infosüsteem teeb ise kohe päringu täitemenetluse registrissetäitemenetluse register teavitab pankade infosüsteeme perioodiliselt, näiteks öösiti.