Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Äriidee, mille nimel tasus sõtta minna
Interneti suhtluskeskkonnast Facebook, millel Eestis ka analoog olemas, rate.ee, on alates 2003. aasta sügisest, mil noor Harvardi tudengist geniaalne programmeerija Mark Zuckerberg selle lõi, kasvanud tohutu kiirusega, muutunud maailma sõltuvuseks ja kinnisideeks stiilis "kui sind pole Facebookis, siis sind pole olemas".
Noormehe sooviks oli luua keskkond, kus suhelda esialgu oma kooli tudengitega. Aga et selle populaarsus oli nii röögatu ja huvi selle internetiime vastu nii suur, siis on see praeguseks levinud nagu kulutuli üle maailma, noormehest endast saanud aga maailma noorim miljardär. Ent tee selleni pole olnud lihtne.
Facebooki loomisest, kasvust, äriks muutumisest, sellega kaasnenud probleemidest, ideedevarguse süüdistustest ja kohtuskäimisest sel nädalal kinodesse jõudev film "Sotsiaalvõrgustik" räägibki.
Samas on oluline tähele panna, et film on valminud Zuckerbergi kursusekaaslase Eduardo Saverini skandaalse raamatu põhjal "Miljardärid juhuse läbi", mis valmis pärast seda, kui Zucerberg Saverini liigse passiivsuse tõttu ettevõttest välja tõrjus, olgugi, et nüüd on ta taas ettevõtte omanikeringis tagasi.
Režissööri David Fincheri eesmärk filmi tehes oli jutustada vaatajatele kaasaegne lugu vana maailma ärieetikast tänapäeva infoühiskonnas.
"See film üritab anda ülevaate sellest, kes need inimesed on oma maailmas ja lisaks esitada üht maailma lugu. Ma ei oleks seda filmi teinud, kui mul ei oleks suur austust härra Zuckerbergi ja Parkeri vastu ning kui ma ei teaks Winklevossi ja Savarinit. Ma küll ei tea, kes ütles millisel hetkel kellele mida. Küll aga olen alati olnud huvitatud argumentidest, kus kõik on veendunud, et neil on õigus," on Fincher lausunud.