Artikkel
  • Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Raplamaa ettevõtete TOP: Pullid pritsivad jõukust

    Küsimustele vastab Raplamaa TOPis 2. kohale tulnud TÜH Eesti Tõuloomakasvatajate Ühistu tegevjuht Tanel-Taavi Bulitko.
    Kes on teie ühistu liikmed?
    Oleme veisekasvatajaid esindav aretusorganisatsioon. Liikmed on piimaveiste ja lihaveiste kasvatajad Eestis. Meie liikmete arv on umbes 1500.
    Kas liikmeiks on ka ühelehmapidajad?
    Umbes 90 protsendi ulatuses on vähemalt 5 lehma pidajad. Sest ühe-kahe lehma pidajale ei suuda ühistu nii palju pakkuda.
    Mida ühistu oma liikmetele pakub?
    Oleme ainus ettevõte Eestis, mis toodab veise spermat. Ühistu liikmed ostavad meilt aretusmaterjali. Oluline on ka tõuloomade müük ja vahendamine. Nii siseturul kui ka välisriikidesse. Täna on hästi aktuaalseks muutunud just müük kolmandatesse riikidesse. Näiteks Türgisse, kuhu enamik Euroopa Liidu riikidest loomi üldse müüa ei saa.
    Miks?
    Piiranguks on hullulehmataud, mis 1990. aastatel lääneriikides möllas. Türgi on jätkuvalt hoidnud nende riikide loomade suhtes oma piiri suletuna. Eesti oli esimene Euroopa riik, kes sai selle aasta maist õiguse müüa Türgisse tõuloomi. Septembrist on meil Türgiga veel üks diil - moslemiriik hakkas ostma Eestist ka lihapulle.
    Mullu tõusis teil kasum 1,8 korda. Mis tõusu taga oli?
    Põhiliselt ikka tõuloomade müük. Eelmisel aastal müüsime kokku ligi 1500 tõumullikat. Enamik neist läks Maltale. Võrreldes muu Euroopaga maksti Maltal looma kohta 2000-3000 krooni rohkem.
    Ka tänavu läheksid tõuloomad hästi kaubaks, aga meil pole neid nii palju pakkuda, sest kuna piimahinnad on Eestis tõusnud, müüvad piimatootjad tõuloomi vähem. Tõuloomade müügi kompenseerib tänavu ilmselt lihaveiste müük.
    Kui palju tõuloomade müük andis mullu protsentuaalselt käibest?
    Ligi 60%. Lisaks aretusmaterjali ehk sperma tootmisele on meil ka muud teenused. Näiteks tõuraamatu pidamine, samuti korraldame loomanäitusi ja -konkursse ning teeme farmeritele õppepäevi ja seminare.
    Teie kõige tähtsamad tootmisvahendid on ikka pullid?
    Pullid, jah. Neid on meil praegu kokku 212. Kõige vanemad pullid on üle kümne aastased, aga meil on siin ka kuuajased vasikad. Need ostame varakult karjadest, et neist parimad pullid kasvaksid.
    Kui tihti pullid "tööd teevad"?
    See oleneb tema väärtusest. Väga väärtuslikul pullil võiksime ju iga päev spermat toota lasta ja suudaksime selle sperma ka maha müüa, aga samas tuleb pullidel teatud rütmi hoida. Iga pulli jaoks on välja kujundatud individuaalne režiim, mille paneb labor paika vastavalt sellele, kuidas sagedus sperma kvaliteeti mõjutab.
    Tegelikult toodame spermat aastas palju rohkem kui realiseerida õnnestub. Eesti turg on ju nii väike.
    Meil on ligi 600 000 spermadoosi varus, aga aastas suudame maha müüa umbes 200 000 doosi.
    Kas pullispermat välja ei müü?
    Vaid lähiriikidesse, Lätti ja Leetu. Sest spermaturg Euroopas on ääretult tiheda konkurentsiga.
    Nii et vastupidi - ostate väärtuslikku spermat hoopis sisse?
    Jah, sest aretusmaterjali tuleb uuendada. Ostame Kanadast ja USAst ka embrüoid. Et meie pullikari oleks tõepoolest kõrgväärtuslik. Mitte ainult sperma kvaliteedilt, vaid et ka geneetiline potentsiaal oleks hästi kõrge.
    Võitja murdis sõna
    Äripäeval ei õnnestunud Raplamaa TOPi võitjafirma OÜ Estmilk Production tegevjuhi Aleksandr Päristega vestelda, sest Päriste hüppas alt.
    Vene kapitalil põhinev ja Venemaa turule orienteeritud Estmilk Production lõpetas tootmise eelmise aasta lõpus ning on alates selle aasta aprillist likvideerimisel.
    "Estmilk Production OÜle olid 2009. aasta kümme esimest kuud väga töised, sest tootmine töötas praktiliselt seadmete maksimumvõimsusel kuni aasta viimaste kuudeni, mil tootmine tellimuste puudumisel praktiliselt seiskus," on kirjas ettevõtte majandusaasta aruandes.
    Ettevõtte aastaaruandes antakse teada, et finantsprobleemid tekkisid seoses laenude ümbervormistamisega ja kuna ettevõte ei suutnud täita laenuandja esitatud lepingulisi tingimusi, käivitus 31. märtsil 2010 ettevõtte likvideerimisprotsess.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum
Poliitmuda lendab mis kole, aga tegelikult pole katki midagi
Uue haigla ja raudtee rahastamisest taganemise otsust hinnates tuleb eristada kaht mõõdet – poliitilist ja sisulist, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Uue haigla ja raudtee rahastamisest taganemise otsust hinnates tuleb eristada kaht mõõdet – poliitilist ja sisulist, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Marek Kiisa nipid iduinvesteeringute valimiseks
Riskikapitalifondi Nordic Ninja kaasasutaja Marek Kiisa rääkis InvesteerimisFestivalil, et idufirmade puhul on kõige tähtsam asutaja suutlikkus rasketes olukordades toime tulla ja vajaduse korral suunda muuta.
Riskikapitalifondi Nordic Ninja kaasasutaja Marek Kiisa rääkis InvesteerimisFestivalil, et idufirmade puhul on kõige tähtsam asutaja suutlikkus rasketes olukordades toime tulla ja vajaduse korral suunda muuta.
Neinar Seli: mul on praegu täpselt samasugune tunne nagu 2008. aastal
Äripäeva Rikaste TOPi esiotsas figureeriv ja Eesti ärimaailma suurim otsustaja Neinar Seli soovitas praegu hoida kainet mõistust ja uskuda, et varsti läheb paremaks. “Tark ei torma, see aeg tuleb üle elada,” ütleb Seli.
Äripäeva Rikaste TOPi esiotsas figureeriv ja Eesti ärimaailma suurim otsustaja Neinar Seli soovitas praegu hoida kainet mõistust ja uskuda, et varsti läheb paremaks. “Tark ei torma, see aeg tuleb üle elada,” ütleb Seli.
Investeerimisplatvormi juht: rikkusest pole kasu, kui meil planeeti enam pole
“Kui me ühel hetkel oleme väga rikkad, aga meil pole enam planeeti, siis on sellest rikkusest väga vähe kasu,” ütles jätkusuutliku investeerimisplatvormi Grünfin juht ja asutaja Karin Nemec InvesteerimisFestivalil.
“Kui me ühel hetkel oleme väga rikkad, aga meil pole enam planeeti, siis on sellest rikkusest väga vähe kasu,” ütles jätkusuutliku investeerimisplatvormi Grünfin juht ja asutaja Karin Nemec InvesteerimisFestivalil.
Soomlastelt Mandatumi ostnud Invalda siseneb Eesti turule
Tänavu Sampo panga Mandatum kindlustuse Balti äride ostust teatanud Leedu varahaldur Invalda alustab pärast lubade saamist tänasest kindlustusäri Eestis, Lätis ja Leedus.
Tänavu Sampo panga Mandatum kindlustuse Balti äride ostust teatanud Leedu varahaldur Invalda alustab pärast lubade saamist tänasest kindlustusäri Eestis, Lätis ja Leedus.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.