Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Raplamaa ettevõtete TOP: Pullid pritsivad jõukust

    Küsimustele vastab Raplamaa TOPis 2. kohale tulnud TÜH Eesti Tõuloomakasvatajate Ühistu tegevjuht Tanel-Taavi Bulitko.
    Kes on teie ühistu liikmed?
    Oleme veisekasvatajaid esindav aretusorganisatsioon. Liikmed on piimaveiste ja lihaveiste kasvatajad Eestis. Meie liikmete arv on umbes 1500.
    Kas liikmeiks on ka ühelehmapidajad?
    Umbes 90 protsendi ulatuses on vähemalt 5 lehma pidajad. Sest ühe-kahe lehma pidajale ei suuda ühistu nii palju pakkuda.
    Mida ühistu oma liikmetele pakub?
    Oleme ainus ettevõte Eestis, mis toodab veise spermat. Ühistu liikmed ostavad meilt aretusmaterjali. Oluline on ka tõuloomade müük ja vahendamine. Nii siseturul kui ka välisriikidesse. Täna on hästi aktuaalseks muutunud just müük kolmandatesse riikidesse. Näiteks Türgisse, kuhu enamik Euroopa Liidu riikidest loomi üldse müüa ei saa.
    Miks?
    Piiranguks on hullulehmataud, mis 1990. aastatel lääneriikides möllas. Türgi on jätkuvalt hoidnud nende riikide loomade suhtes oma piiri suletuna. Eesti oli esimene Euroopa riik, kes sai selle aasta maist õiguse müüa Türgisse tõuloomi. Septembrist on meil Türgiga veel üks diil - moslemiriik hakkas ostma Eestist ka lihapulle.
    Mullu tõusis teil kasum 1,8 korda. Mis tõusu taga oli?
    Põhiliselt ikka tõuloomade müük. Eelmisel aastal müüsime kokku ligi 1500 tõumullikat. Enamik neist läks Maltale. Võrreldes muu Euroopaga maksti Maltal looma kohta 2000-3000 krooni rohkem.
    Ka tänavu läheksid tõuloomad hästi kaubaks, aga meil pole neid nii palju pakkuda, sest kuna piimahinnad on Eestis tõusnud, müüvad piimatootjad tõuloomi vähem. Tõuloomade müügi kompenseerib tänavu ilmselt lihaveiste müük.
    Kui palju tõuloomade müük andis mullu protsentuaalselt käibest?
    Ligi 60%. Lisaks aretusmaterjali ehk sperma tootmisele on meil ka muud teenused. Näiteks tõuraamatu pidamine, samuti korraldame loomanäitusi ja -konkursse ning teeme farmeritele õppepäevi ja seminare.
    Teie kõige tähtsamad tootmisvahendid on ikka pullid?
    Pullid, jah. Neid on meil praegu kokku 212. Kõige vanemad pullid on üle kümne aastased, aga meil on siin ka kuuajased vasikad. Need ostame varakult karjadest, et neist parimad pullid kasvaksid.
    Kui tihti pullid "tööd teevad"?
    See oleneb tema väärtusest. Väga väärtuslikul pullil võiksime ju iga päev spermat toota lasta ja suudaksime selle sperma ka maha müüa, aga samas tuleb pullidel teatud rütmi hoida. Iga pulli jaoks on välja kujundatud individuaalne režiim, mille paneb labor paika vastavalt sellele, kuidas sagedus sperma kvaliteeti mõjutab.
    Tegelikult toodame spermat aastas palju rohkem kui realiseerida õnnestub. Eesti turg on ju nii väike.
    Meil on ligi 600 000 spermadoosi varus, aga aastas suudame maha müüa umbes 200 000 doosi.
    Kas pullispermat välja ei müü?
    Vaid lähiriikidesse, Lätti ja Leetu. Sest spermaturg Euroopas on ääretult tiheda konkurentsiga.
    Nii et vastupidi - ostate väärtuslikku spermat hoopis sisse?
    Jah, sest aretusmaterjali tuleb uuendada. Ostame Kanadast ja USAst ka embrüoid. Et meie pullikari oleks tõepoolest kõrgväärtuslik. Mitte ainult sperma kvaliteedilt, vaid et ka geneetiline potentsiaal oleks hästi kõrge.
    Võitja murdis sõna
    Äripäeval ei õnnestunud Raplamaa TOPi võitjafirma OÜ Estmilk Production tegevjuhi Aleksandr Päristega vestelda, sest Päriste hüppas alt.
    Vene kapitalil põhinev ja Venemaa turule orienteeritud Estmilk Production lõpetas tootmise eelmise aasta lõpus ning on alates selle aasta aprillist likvideerimisel.
    "Estmilk Production OÜle olid 2009. aasta kümme esimest kuud väga töised, sest tootmine töötas praktiliselt seadmete maksimumvõimsusel kuni aasta viimaste kuudeni, mil tootmine tellimuste puudumisel praktiliselt seiskus," on kirjas ettevõtte majandusaasta aruandes.
    Ettevõtte aastaaruandes antakse teada, et finantsprobleemid tekkisid seoses laenude ümbervormistamisega ja kuna ettevõte ei suutnud täita laenuandja esitatud lepingulisi tingimusi, käivitus 31. märtsil 2010 ettevõtte likvideerimisprotsess.
  • Hetkel kuum
Karmo Tüür: kuriusklikkus saadab ökosurma
Rohepööre on viinud ususõjani, mille ohvriks võivad langeda ettevõtted või koguni majandusharud, kirjutab poliitikavaatleja ja väikeettevõtja Karmo Tüür Äripäeva essees.
Rohepööre on viinud ususõjani, mille ohvriks võivad langeda ettevõtted või koguni majandusharud, kirjutab poliitikavaatleja ja väikeettevõtja Karmo Tüür Äripäeva essees.
Investeerimine ja surm: pärandamise maksunüanssidest välismaa kinnisvara konksudeni Kahjumliku investeeringu pealt tuleb maksta tulumaksu
“Isegi hea tervisega investorile ei tee paha, kui nende asjade peale mõelda,” arvab kõhedaks tegevate surma ja pärandamise teemade kohta maksuekspert Ranno Tingas.
“Isegi hea tervisega investorile ei tee paha, kui nende asjade peale mõelda,” arvab kõhedaks tegevate surma ja pärandamise teemade kohta maksuekspert Ranno Tingas.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Myraka ettevõtlusblogi: Ford Transit gloria mundi
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Myrakas müüs maha teda truult teeninud vanaldase Ford Transiti ning mõtiskleb selle kõrvale ausa väikeettevõtluse võimatuse üle.
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Myrakas müüs maha teda truult teeninud vanaldase Ford Transiti ning mõtiskleb selle kõrvale ausa väikeettevõtluse võimatuse üle.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Metallitööstus sunnib end raskel ajal vastu võtma iga töö
Ekspordile suunatud Viljandimaa metallitööstusettevõte Metest tunnetab praegu kõige raskemat aega. See tähendab, et enam ei saa valida tehtavat tööd, vaid vastu tuleb võtta kõik pakutav.Kuigi praegu valitseb majanduslikult keeruline aeg, kavatseb Metest Steel siiski kindlalt laieneda.
Ekspordile suunatud Viljandimaa metallitööstusettevõte Metest tunnetab praegu kõige raskemat aega. See tähendab, et enam ei saa valida tehtavat tööd, vaid vastu tuleb võtta kõik pakutav.Kuigi praegu valitseb majanduslikult keeruline aeg, kavatseb Metest Steel siiski kindlalt laieneda.
Eesti üks paremaid juhte: uhke tunnistada, et olen palju vigu teinud “Juhi juttude” värskes saates Annika Arras
"Olen elus nii palju vigu teinud, seda on uhke tunnistada," ütleb saates selle aasta parima juhi konkursi üks finaliste, Miltton New Nordicsi juht Annika Arras. "Mingites asjades läbipõrumine on hädavajalik."
"Olen elus nii palju vigu teinud, seda on uhke tunnistada," ütleb saates selle aasta parima juhi konkursi üks finaliste, Miltton New Nordicsi juht Annika Arras. "Mingites asjades läbipõrumine on hädavajalik."
Karmo Tüür: kuriusklikkus saadab ökosurma
Rohepööre on viinud ususõjani, mille ohvriks võivad langeda ettevõtted või koguni majandusharud, kirjutab poliitikavaatleja ja väikeettevõtja Karmo Tüür Äripäeva essees.
Rohepööre on viinud ususõjani, mille ohvriks võivad langeda ettevõtted või koguni majandusharud, kirjutab poliitikavaatleja ja väikeettevõtja Karmo Tüür Äripäeva essees.
Tesla plaan keskenduda odavamatele sõidukitele kergitas aktsia hinda
Tesla avaldas eile plaani, mille kohaselt hakatakse tootma soodsamaid sõidukeid juba selle aasta lõpus. Tootmine hakkaks toimuma olemasolevates tehastes, mis lööb plaani segamini seoses Mehhikosse ja Indiasse kavandatavate uute tehastega. Pärast seda teadet on Tesla aktsia hind hakanud taas tõusma.
Tesla avaldas eile plaani, mille kohaselt hakatakse tootma soodsamaid sõidukeid juba selle aasta lõpus. Tootmine hakkaks toimuma olemasolevates tehastes, mis lööb plaani segamini seoses Mehhikosse ja Indiasse kavandatavate uute tehastega. Pärast seda teadet on Tesla aktsia hind hakanud taas tõusma.
Robotit arendav Eesti idufirma kaasas 1,5 miljonit eurot
Eesti idufirma 10Lines kindlustas 1,5 miljoni euro suuruse investeeringu, et laiendada tegevust Ameerika Ühendriikides.
Eesti idufirma 10Lines kindlustas 1,5 miljoni euro suuruse investeeringu, et laiendada tegevust Ameerika Ühendriikides.
Savisaare sõnul oli tema Tallinna tööots rohkem hobi
Tallinna linnainkubaatorilt 1500 eurot kuus tasku pistnud Erki Savisaare jaoks oli tegemist niisama lihtsa tuluga, mille jaoks vaeva ei pidanud nägema ja mis tema vallajuhi tööd ei seganud.
Tallinna linnainkubaatorilt 1500 eurot kuus tasku pistnud Erki Savisaare jaoks oli tegemist niisama lihtsa tuluga, mille jaoks vaeva ei pidanud nägema ja mis tema vallajuhi tööd ei seganud.