Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Pensionifondide reeglid karmimaks
"Krediidireitingu nõue tähendab seda, et konservatiivsed pensionifondid ei saa enam investeerida kõrgema oodatava tootlusega, kuid ka kõrgema riskitasemega ehk madalama reitinguga võlakirjadesse. See kindlasti alandab konservatiivsete pensionifondide oodatavat tootlust tulevikus," sõnas Oja.
Oja sõnul toetab LHV mõtet, et teise samba omanikud saaks valida väga madala riskiga pensionifondi. Samas märkis Oja, et inimestel on alati võimalik valida pensionifond, mis investeerib aktsiaturgudele, ning selliste fondide oodatavat tootlust kavandatavad piirangud ei mõjuta.
Rahandusministeeriumi kindlustuspoliitika osakonna juhataja Siiri Tõniste hinnangul pole konservatiivne pensionifond ja madal tootlikkus omavahel alati seotud ja eelnõu eesmärk on siiski tagada, et inimeste raha läheks fondi, kus on kvaliteetsed osakud. Fondijuhtide tegevust piirav eelnõu loodi Tõniste sõnul selleks, et viia finantskriisist õpitu seadusesse.
Tihti on Tõniste sõnul asi pigem selles, kui häid inimesi fondid palgata saavad, mitte niivõrd ette antud piirangutes. Seega pole eelnõu fondijuhtide käte kinnisidumine, vaid pigem suunamine. "Fondijuhid on juba läinud väga ettevaatlikuks. See finantskriis kutsus neid korrale rohkem kui küll. Loodan, et kõik on niigi oma õppetunnid saanud," sõnas Tõniste.
Swedbanki pensionifondide fondijuhi Kristjan Tamla sõnul on nemad oma portfellid eelnõuga juba suuresti kooskõlla viinud, mistõttu eelnõu jõustumine mõjutusi kaasa ei too. "Võlakirjadega oleme viimase aasta jooksul teadlikult võtnud väikese krediidiriski. Samuti oleme hoidnud valuutapositsiooni konservatiivse fondi K1 puhul nulli juures ning agressiivsemate fondide puhul pole see üldjuhul ületanud 25 protsenti," sõnas Tamla.
Tamla rõhutas, et nende klientidel pole vaja karta, et nad on eelnõu jõustudes sunnitud müüma võlakirju, mis on ebalikviidsed ja mille reiting on lubatust madalam.
Praegu on eelnõu kooskõlastusringil ja rahandusministeerium esitab muudatusettepanekud novembris valitsusele.
Autor: Katariina Krjutshkova