• Jaga lugu:

    Soomlased alustavad Eestist tööjõu värbamist

    "Kui aasta aluses sai meie kaudu tööd vaid paarkümmend eestlast, siis praegu on see arv juba üle saja. Usun, et 2011. aasta jaanuariks on eestlaste poolt täidetud juba 200 töökohta," kommenteeris olukorda Soomes tööjõu rendiga tegeleva Staffpoint OY direktor Petri Ahonen.
    Ahoneni sõnul kavatsevad nad järgmise aasta jooksul suurendada eestlastele pakutavate töökohtade arvu veel kolmesaja võrra.
    Seega on Soome-poolne nõudlus viimase aasta jooksul kasvanud kümme korda ja kasv jätkub. "Peamiselt otsitakse töötajaid metallitööstusesse, restoranidesse ja ehitusele, lisaks pakutakse majapidamistöid," ütles ta.
    Eestlastele suunatud tööpakkumiste arvu kasvu peamine põhjus seineb Ahoneni kinnitusel selles, et alates suve lõpust on Soome majanduslik olukord hakanud väga kiiresti muutuma ja vajadus tööjõu järele aina suureneb. "Nõnda olemegi Eestis ja ka Poolas tegutsemas täiel võimsusel," lisas Ahonen.
    Eestis personalirendile ja -otsingule spetsialiseerunud BalticPro Staff OÜ arendusjuht Rene Merilo tõdes, et soomlased tegutsevad tõesti aktiivsemalt. "Alates aasta algusest on Soome tööpakkumiste arv kasvanud vähemalt 20% ning võrreldes eelmise aastaga on toimunud ikka väga suur kasv," kommenteeris ta.
    Merilo sõnul oli juba kaks-kolm aastat tagasi juttu sellest, et Soome elanikkond vananeb ja just praegu hakkab pealesõjaaegne elanikkond pensionile jääma. Seoses sellega kaotavad Soome ettevõtted väga palju oskustöölisi. "Meil on partneritega jutuks tulnud, et väga vähe Soome noori tahab õppida oskustööliseks ja seega tuleb värvata võõrtööjõudu," lisas ta.
    Manpower OÜ juhatuse esimees Heigo Kaldra kinnitas samuti, et naaberriigi huvi ja kontaktivõtmine on tihenenud. Kuna Manpower tegeleb eelkõige suurte rahvusvaheliste ettevõtetega, siis Eesti ning Soome kohaliku turu olukord mõjutab tema sõnul ettevõtte igapäevast tegevust väikese viivitusega.
    "Meil on aga Personalirendiettevõtete Liit, kus arutame ja jälgime turul toimuvat, ning seal firmajuhid räägivad, et Soome aktiivsus on märgatavalt suurenenud," lisas Kaldra.
    Eestlaste huvi Soome töölemineku vastu on viimasel ajal samuti kasvanud. Varem eestlased pigem pelgasid kodust eemalolekut ja hakkamasaamist, nüüd ollakse aina kindlamad. "Praegu on peaaegu igaühel olemas tuttav, kes on käinud välismaal tööl ja see on kättevõtmise asi," ütles Merilo.
    Töövahendusfirmad annavad Merilo arvates inimesele kindlustunde. "Me muretseme neile elamise, viime nad kurssi Soome maksusüsteemiga ja teatud juhtudel anname isegi avansi ette," rääkis Merilo. "Oleme huvitatud sellest, et kui inimene läheb meie kaudu, siis oleks tal kohapeal võimalikult vähe probleeme ja meie ei peaks kohta uuesti täitma hakkama."
    Merilo kinnitusel Soome vakantsete töökohtade arv aina kasvab ja jääbki kasvama. "Seal on küll eestlaste konkurentideks poolakad, kuid eestlaste eeliseks on sarnane keelekeskkond," märkis ta.
    Ahonen usub, et Eestis toimub õige pea muutus ja kui majanduskliima taas paranema hakkab, tekib siinsel tööjõuturul kiiresti puudus. "Ma arvan, et me saame Eesti peale loota vaid 12 kuud ette ja kui Soome vajadus jääb samaks, siis kardan, et peame hakkama otsima teistest maadest, sest Eesti tööjõuturg saab lihtsalt väga kiiresti tühjaks," märkis Ahonen.
    Henri Ormus on edasipüüdlik noor mees, kes suundub peatselt erialasele tööle meie põhjanaabrite juurde.
    Peamine põhjus välismaale tööle asumisel on see, et praegu pole Eestis võimalik ennast soovitud valdkonnas -tuumafüüsikas - maksimaalselt teostada.
    "Minul pole oma praeguse haridusega kahjuks Eestis midagi teha. Samas olen otsustanud, et soovin tegeleda just nimelt sellega, mida viimased aastad õppisin," selgitas Soome tööle asumist Ormus.
    Esmalt lõpetas Ormus magistriõpingud Tallinna Tehnikaülikooli energeetikateaduskonnas ja seejärel suundus Rootsi, kus omandas uue magistrikraadi tuumaenergeetika valdkonnas. Lisaks on ta läbinud tööpraktika ühes maailma juhtivas tuumaenergeetikaga tegelevas firmas USAs.
    "Tööd otsides vaatasin esialgu Euroopa riike, kuna need asuvad kodule lähemal," rääkis Ormus. "Minu CV saadeti Soome erialaste firmade info listi ja sain üsna pea tipptasemel rahvusvahelisest firmast väga hea pakkumise, mille otsustasin ka vastu võtta."
    Ormuse kinnitusel hakkab ta tööle rahvusvahelises konsultatsioonifirmas, mis tegeleb ülemaailmsete projektidega väga erinevates sektorites. Tema tulevane amet on tuumaenergeetika valdkonna projektiinsener.
    Soome on Ormuse sõnul hea koht töötamiseks, sest seal on rahvusvahelised ettevõtted ja kõrge kvalifikatsiooniga spetsialistid. "Kui Soomes midagi tehakse, siis tehakse ikkagi maailmatasemel ja teadus on väga kõrgelt arenenud," märkis Ormus. Lisaks toob töö Soomes endaga kaasa palju maailmas ringireisimist ja maailmapildi avardumist.
    "Kuigi Soome ei ole olnud minu kindel eesmärk, on hea meel, et saan asuda tööle Eesti lähedale ja kodus käimine võtab vaid paar tundi laevasõitu," lisas ta.
    Uude riiki elama asumine Ormust ei hirmuta, kuna ta on juba elanud Rootsis ja Ameerikas. "Asjaajamist küll tuleb, kuid olen ennast ise proovinud kõigega varakult kurssi viia," märkis ta.
    Pikemas perspektiivis näeb Ormus ennast siiski Eestis töötamas. Praegu saab aga määravaks see, millises riigis on parimad arenemisvõimalused. "Tagasi tuleksin siis, kui mul oleks võimalik kodus erialast tööd teha," selgitas Ormus. Praegu ta kindlalt öelda ei oska, missuguse riigiga oma elu jäädavalt seob.
    Huvi Soomes töötamise vastu on üsna suur. Üha rohkem pöördub meie poole selliseid inimesi, kellel puudub Soome keele oskus ja kelle jaoks on see rohkem unistus. Keeleoskuseta inimesed kasutavadki tööjõurendifirmasid, nii on Soome keskkonnas palju lihtsam hakkama saada.
    Kuna Soome majandus taastub veidike kiiremini kui Eestis, läheb seal ka tööjõudu tarvis ja nende huvi meie töötajate vastu on selgelt kasvanud. See aitab kindlasti Eesti tööjõuturu olukorda parandada. Inimesel ei ole vahet, kas töö asub Soomes või Eestis, peamine on sissetulek ja turvatunne. Enamik rendifirmadest pakub ajutist tööd mingiks töölõiguks või tööajaks, seega ei kaota me neid inimesi oma tööjõuturult. Prognooside järgi paraneb olukord tööjõuturul umbes kaheaastase hilinemisega.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Robert Sarv: palun terve inimese passi
Sportlikud, terved ja karsked inimesed on koroonapandeemia ajal pandud ebamõistliku ja -inimliku surve alla, kirjutab Emerald Legali vandeadvokaat Robert Sarv.
Sportlikud, terved ja karsked inimesed on koroonapandeemia ajal pandud ebamõistliku ja -inimliku surve alla, kirjutab Emerald Legali vandeadvokaat Robert Sarv.
Balti aktsiaturud sulgusid napilt plusspoolel
Kõik kolm Balti börsi lõpetasid tänase päeva plussis ja ka Balti aktsiaindeks Baltic Benchmark sulgus eilsest 0,1% võrra kõrgemal.
Kõik kolm Balti börsi lõpetasid tänase päeva plussis ja ka Balti aktsiaindeks Baltic Benchmark sulgus eilsest 0,1% võrra kõrgemal.
Soome sai täna kirja 765 koroonanakatumist
Meie naaberriigis Soomes tuvastati täna 765 koroonanakatumist, nakkus levib kiiresti aktiivsete noorte seas, kelle osakaal kasvab ka haiglapatsientide seas.
Meie naaberriigis Soomes tuvastati täna 765 koroonanakatumist, nakkus levib kiiresti aktiivsete noorte seas, kelle osakaal kasvab ka haiglapatsientide seas.
Kui kasv jätkub, siis augusti lõpus võib oodata 2000 nakatunut päevas
Üritustel osalevate inimeste arvu piiramiseta saame näha septembri keskpaigal juba kuni 2500 haigestunut päevas, kõlas terviseameti pressikonverentsil.
Üritustel osalevate inimeste arvu piiramiseta saame näha septembri keskpaigal juba kuni 2500 haigestunut päevas, kõlas terviseameti pressikonverentsil.