Hankija huvi - vähe vaidlusi

Hankija jaoks on riigihanke korraldamisel oluline vältida vaidlusi, et hange võimalikult väikese ajakuluga läbi viia ning sõlmida hankelepingud selliselt, et tööd jõutaks eurotoetuse abikõlbulikkuse perioodi jooksul ka tehtud. Vastasel juhul nõutakse eurotoetus hankijalt tagasi. Advokaadibüroo LEXTAL tegi tänavu ASi Maardu Vesi nimel neli Maardu linna vee- ja kanalisatsioonitorustike ning -rajatiste ehitushanget kogumaksumusega üle 300 miljoni krooni, mida rahastatakse osaliselt ELi ühtekuuluvusfondist.

Konkurents pakkujate vahel oli hangetel tihe, laekus 4-10 pakkumust hanke kohta ning ka hindade erinevus ei olnud valdavalt väga suur. Tiheda konkurentsi tõttu ei pääsetud hangete läbiviimisel siiski ka vaidlustest. Näiteks osutusid osale pakkujatele probleemiks hankelepingu objektis olevate tööde tegemiseks nõutavate tegevuslubade ja registreeringute puudumine. Hankijal pole kohustust loetleda hanketeates kõiki nõutavaid tegevuslube ja registreeringuid ning pakkuja peab ise töökirjelduse järgi tuvastama, millised tegevusload ja registreeringud tal tööde tegemiseks olema peavad. Vaidlusküsimuseks osutus ka majandustegevuse registris registreeringu olemasolu kohustus olukorras, kus registreeringut nõudva töö tegemine ei ole kindel ning selgub alles hankelepingu täitmise käigus.

Vaidluste vältimise huvides peaksid pakkujad jälgima, et neil oleksid registreeringud ja tegevusload kõikideks töödeks, mille tegemise kohustus võib hankelepingu töökirjeldusest nähtuvalt tekkida, isegi kui see on ebatõenäoline. Tundub ebamõistlikult koormav ja konkurentsi piirav nõue, kuid riigihangete vaidlustuskomisjon võib leida selle põhjendatud olevat. Samuti on hangetel probleemiks kiirustades pakkumuste koostamine ehk dokumentide puudulik täitmine ja ka esitamata jätmine. Üks puuduv dokument pakkumuse hulgast võib paraku aga pakkujale paarisaja miljoni kroonise hankelepingu maksma minna.

Pakkujatel tuleb arvestada riigihangete väga formalistliku iseloomuga ning asjaoluga, et hankijatel pole sageli võimalust teha hangetel kaalutlusotsuseid ning hankija käitumine on kas seaduse või järelevalvet teostava rahandusministeeriumi poolt ette kirjutatud.

Näiteks pakkumuse tagatise sissenõudmise aluste esinemisel on hankijal kohustus tagatis sisse nõuda, tal puudub selles osas kaalutlusõigus. Seda asjaolu tuleks pakkumuste esitamisel meeles pidada, arvestades, et tagatiste summad võivad sõltuvalt hankelepingu eeldatavast maksumusest ulatuda mitme miljoni kroonini.

Autor: Piia Kulm