Artikkel
  • Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Päästeankur veosekindlustus

    Saksamaalt Kielist Leedu Klaipeda sadamasse teel olnud Lisco Gloria läks põlema ülemöödunud laupäeva öösel. Teatavasti sai seal hukka ka mitu Eestisse teel olnud kaubaveokit, mille kahju võib ulatuda mitmetesse miljonitesse. RSA veosekindlustuse riskijuht Ilmar Vissaku sõnul on kõnealune kahju väga ilmekas näide sellest, kui vajalik võib veosekindlustus olla. "Pahatihti jätavad kaubaomanikud veosed kindlustamata, arvates, et vedajal on vastav kindlustus olemas," sõnas Vissak. Ta selgitas, et vedajal tõenäoliselt ongi olemas vedaja vastutuskindlustus, aga see hakkab tööle alles siis, kui vedaja on vastutav kahju tekkimises, ent kaubaomanikku kaitseb ikkagi veosekindlustus, kus on kindlustatud kaup selle väärtuse ulatuses, samuti ei kohaldu veosekindlustuse piirmäärad, mis kehtivad vedajatele. Autovedaja vastutus on aga piiratud 8,33 SDR brutokilo kohta, st et isegi kui vedaja on kahju tekkimises vastutav, piirneb tema vastutus igal juhul ca 150 krooniga ühe kilogrammi kohta. Laevavedaja vastutus on veelgi väiksem, sõnas Vissak.
    KindlustusEst Kindlustusmaakler äriklientuuri juht Toomas Leinsaar rääkis, et antud juhtum on nii värske, et selle puhul ei ole endiselt avaldatud täpselt sündmuse toimumise põhjust. Seetõttu küsimusele, mida sellest õnnetusest edaspidiseks õppida, saab vastust otsida alles siis, kui saab teada, kust laevapõleng alguse sai. "Oli tegemist mõne laevaseadme rikkega - vastutab laevaomanik, oli tegu mõne laeval olnud sõiduki või veovahendi rikkega - vastutab sõiduki omanik, oli tegu veovahendis olnud koormast lähtunud õnnetusega - vastutab kauba saatja või saaja," kirjeldas Leinsaar. Tema sõnul on siiski tõepoolest kindel reegel see, et igasugusel kauba veol peaks kauba omanik esmajärjekorras püüdma oma kauba teeloleku riskid maandada.
    "Üks tuntumaid eesti kõnekäände ütleb, et uppuja päästmine on uppuja enense asi, mis antud kontekstis võib-olla on ka veidi karm, kuid sisuliselt igasugune vara omanik, olgu see vedaja või kauba saatja, peaks alati veidi täpsemalt läbi mõtlema, millist teed pidi ja milliseid transpordivahendeid kasutatakse tema vara edasitoimetamiseks," lausus Leinsaar. Antud juhul, kui kahjusündmus ei saanud alguse veovahendist, ei ole vedaja vastutuskindlustega siin midagi teha, tõdes ta. Eraldi teema on laevaomaniku vastutused sündmuse kontekstis.
    "Merel sõltud laevast, aga merevedaja pääseb tihtilugu hüvitamisest ja kui ei pääse, siis vastutab ju kõigest 2 SDRiga, mis on ca35 krooni kilogrammi kohta," möönis kindlustusekspert Vadim Paltmann.
    Ta selgitas, et ehkki protsessis on igal osapoolel oma kindlustus, need siiski ei asenda üksteist. "Veose omanik valib, kas kulutab raha veosekindlustusele. Autovedaja otsustab, kas teeb CMR-kindlustuse ja ka suuremate laevade vastutus on tavaliselt kaetud vastastikuse P&I klubi poolt,""rääkis Paltmann.
    Kõik kindlustus spetsialistid aga olid ühel nõul, et säärasest õnnetusest väljuvad kõik võitjatena, kui transportijal on vedukile kaskokindlustus ning kaubaomanikul veosekindlustus.
    Maanteeamet jäi laevaõnnetuse tõttu ilma 1,5 miljoni krooni vääringus kolmest kiiruskaamerast. Et need olid kindlustatud, siis laheneb õnnetus probleemita.
    Ülemöödunud laupäeva öösel Läänemerel süttinud parvlaeval Lisco Gloria hävis kolm Eesti maanteeametile kuulunud kiiruskaamerat, mida neid hooldav firma Saksamaal taatles.
    Alarmtec AS on sõlminud veosekindlustuse kõikidele nende tellitavatele kaubasaadetistele, sealhulgas ka maanteeameti kiiruskaameratele, rääkis ameti pressiesindaja Timo Vijar. "Kõnealused kaamerad olid tagasiteel tehasest Eestisse. Antud suunal organiseerib kaamerate transpordi kiiruskaamerate tootjatehas. Hävinud saadetise tarneklausel oli DDU Tallinn ja seega on saadetise juhusliku hävimise risk saatja kanda kuni kauba Tallinnasse jõudmiseni," selgitas ta. Kuna saatetis hävis enne Tallinnasse jõudmist, siis vastutab selle eest kiiruskaamerate tootja, selgitas Vijar. "Praegu on tootja alustanud asenduskaamerate tootmist. Uute kaamerate taatlemise, saabumise ja paigaldamise ajakava on veel täpsustamisel," tähendas ta.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum
Infoturbe ekspert: identiteedivargusi on rohkem kui maailmas inimesi, teadlikkus peab tõusma
Tänavust infoturbeaastat iseloomustavad uued ründeviisid, kasvav identiteedivarguste arv, keerukamaks muutunud ründed ning digitaalse tarneahela riskid, kirjutab IT-ettevõtte Datafox infotrube juht Janar Randväli.
Tänavust infoturbeaastat iseloomustavad uued ründeviisid, kasvav identiteedivarguste arv, keerukamaks muutunud ründed ning digitaalse tarneahela riskid, kirjutab IT-ettevõtte Datafox infotrube juht Janar Randväli.
USA aktsiaturud alustasid juulit tõusuga
USA peamised aktsiaindeksid alustasid uut kuud positiivses meeleolus, tõustes üle protsendi eilsest sulgumistasemest kõrgemale.
USA peamised aktsiaindeksid alustasid uut kuud positiivses meeleolus, tõustes üle protsendi eilsest sulgumistasemest kõrgemale.
Uueks ehituse asekantsleriks saab Ivo Jaanisoo
Majandusministeeriumi ehituse asekantsleriks saab Jüri Rassi järel senine ministeeriumi ehitus- ja elamuosakonna juhataja Ivo Jaanisoo.
Majandusministeeriumi ehituse asekantsleriks saab Jüri Rassi järel senine ministeeriumi ehitus- ja elamuosakonna juhataja Ivo Jaanisoo.
Liina Kersna jääb ametisse Valitsuses ei tohi alla 7 liikme
Peaminister Kaja Kallas otsustas haridusministri Liina Kersna tagasiastumispalvega oodata uue valitsuseni.
Peaminister Kaja Kallas otsustas haridusministri Liina Kersna tagasiastumispalvega oodata uue valitsuseni.
Haapsalu raudtee pikendamine liigub teadmata tulevikku
Lisaks Tallinna Haigla Euroopa Liidu taasterahastust eemaldamisele otsustas valitsus lõpetada ka Turba–Risti raudtee ehitamisele 34 miljoni euro mahus toetuse andmise.
Lisaks Tallinna Haigla Euroopa Liidu taasterahastust eemaldamisele otsustas valitsus lõpetada ka Turba–Risti raudtee ehitamisele 34 miljoni euro mahus toetuse andmise.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.