• Jaga lugu:

    Helenius: Arligi eraldumine win-win lahendus

    Trigon Capitali omanik Joakim Helenius märkis, et ettevõtete rahastamise üksuse lahkumine Trigonist on win-win lahendus mõlemale poolele.

    Järgneb Joakim Heleniuse kommentaar.
    Ettevõtete rahastamise üksus lahkus Trigonist, et asutada oma ettevõte Arlig Capital, kuna Trigon Capital otsustas eelmisel aastal oma strateegiat viimistleda. Trigon otsustas  kontsentreerida oma tegevuse ärivaldkondadesse, mis toovad grupile kaht liiki kasu: 1) stabiilne tulu pikaajalistelt lepingutelt 2) realistlik väljavaade kasvada ajapikku valitud sektorites globaalses mõõdus oluliseks tegijaks.
    Trigoni valitud sektorid on: 1) põllumajanduslik tootmine, ladustus, kaubavahetus ning töötlusega seotud tegevused endises nõukogude liidus ning hiljem ka teistes maailma jagudes. 2) kinnisvaraarendus Kesk – ja Ida Euroopas ning 3) spetsialiseeritud investeerimisfondid ja investeerimismandaadid, mis on fokuseeritud peamiselt huvitavatele sektoritele ja regioonidele kasvavatel globaalsetel turgudel.
    Trigon jääb seotuks teiste tegevustega, mis võivad aja jooksul kasvada grupi fookussektoritesse nagu endisele nõukogude liidule keskendunud varahaldus, otsesed investeeringud spetsialiseeritud jaekaupmeestesse ning puidupõhisesse tööstustootmisesse. Arligil on täielik Trigon grupi toetus jätkamaks kontaktide ülesehitamist ja kogemuste arendamist, mis on Trigonist saadud. Arlig on praeguseks juba oma esimese tehingu lõpetanud ning ma loodan, et nad liiguvad samamood edasi.
    Ettevõtete rahastamise valdkond on volatiilne ning nõuab meeskondade suurt pühendumust, eriti kui tegemist on majanduslikult keeruliste aegadega. Ma usun, et Arligis on väga professionaalne ning pühendunud meeskond. Arligi loomine oli ühine otsus, mis jättis Trigonile selgelt defineeritud strateegilise visiooni saada juhtivaks investeerimisgrupiks, mis keskendub niššisektoritele kasvavatel turgudel ning andes Arligi meeskonnale võimaluse arendada oma tegevust vägagi ärilikul viisil. See on ilmselge win-win lahendus mõlemale poolele.
    Avaroni juhtum on Trigoni jaoks natuke hell teema, kuna sellist lahkuvate inimeste käitumist poleks arenenumas õiguslikus keskkonnas aktsepteeritud. Oleme juriidilised dokumendid kokku pannud, kuid otsustasime praegu asjaga mitte edasi minna.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Kaamose tegevjuht: Lätis (veel) buumi ei ole
Läti kinnisvaraturu viimaste aastate kasvutempo pole küll selline nagu Eestis, aga see-eest tugeva kasvupotentsiaaliga, nendib kolm aastat lõunanaabrite turul tegutsenud Kaamos Kinnisvara värske tegevjuht Taimo Murer.
Läti kinnisvaraturu viimaste aastate kasvutempo pole küll selline nagu Eestis, aga see-eest tugeva kasvupotentsiaaliga, nendib kolm aastat lõunanaabrite turul tegutsenud Kaamos Kinnisvara värske tegevjuht Taimo Murer.
USA aktsiaturud langesid enne suurfirmade tulemusi
Suurte tehnoloogiafirmade tulemusi oodanud USA börsid sulgusid miinuses, lõpetades nii viiepäevase ralli.
Suurte tehnoloogiafirmade tulemusi oodanud USA börsid sulgusid miinuses, lõpetades nii viiepäevase ralli.
Raadiohommikus: börsid ja miks energia nii kalliks muutub
Kolmapäeval teatab teise kvartali tulemused elektroonikatööstus Harju Elekter. Ettevõtte juht Tiit Atso kommenteerib neid ja tulevikuplaane-väljavaateid Äripäeva raadio kolmapäevases hommikuprogrammis.
Kolmapäeval teatab teise kvartali tulemused elektroonikatööstus Harju Elekter. Ettevõtte juht Tiit Atso kommenteerib neid ja tulevikuplaane-väljavaateid Äripäeva raadio kolmapäevases hommikuprogrammis.
Leedu autovedajaid süüdistatakse orjapidamises Lisatud video Leedu juhtide karmist elust
Leedu autovedajad on krahhi äärel: valitseb täielik veokijuhtide põud, kuna aastane kvoot kolmandatest riikidest pärit juhtide tööle lubamiseks sai täis juba mais ning kaks kuud kestnud ootamise järel teatas valitsus, et kvooti ei suurendata. Otsust võis mõjutada hiljuti avaldatud ajakirjanduslik dokumentaaluurimus Leedu vedajatest kui 21. sajandi orjapidajatest.
Leedu autovedajad on krahhi äärel: valitseb täielik veokijuhtide põud, kuna aastane kvoot kolmandatest riikidest pärit juhtide tööle lubamiseks sai täis juba mais ning kaks kuud kestnud ootamise järel teatas valitsus, et kvooti ei suurendata. Otsust võis mõjutada hiljuti avaldatud ajakirjanduslik dokumentaaluurimus Leedu vedajatest kui 21. sajandi orjapidajatest.