SEB: fondijuht kujundab strateegia

Töökogemus: Fondijuht, AS SEB Varahaldus, alates 1999. a.; CFA Charterholder, alates 2003. a,Haridus: Tartu Ülikooli majandusteaduskond, bakalaureusekraad 1997. a; Tartu Kunstigümnaasium (varem 14. keskkool), lõpetanud 1992. a.SEB hallatavad fondid ja nende lühitutvustusSEB Konservatiivne, Optimaalne, Progressiivne, Energiline Pensionifondkogumaht: 4,42 miljardit kroonifondide tootlus alates loomisperioodist: 3,8-4,4% aastas

Investeerimiskogemus on alates 1996. aastast ja algas Tallinna väärtpaberibörsil.

Otsest suurkuju igapäevases töös silme ees ei püsi. Küll aga pean eeskujuks mitut kolleegi, kellelt on aeg-ajalt õppida. Üldiselt arvan, et edukaks investeerimiseks on eelkõige vaja pühendumist, distsipliini ning pidevat õppimist. Konkreetseid meetodeid ja valdkondi finantsturgudel investeerimiseks on hulgaliselt ja igaühes neis leidub ka eeskujusid.

Fondijuht vastutab fondi varade investeerimise eest, kuid tulemusel on SEB pensionifondides suur osa mitmete meeskondade tööl. Fondijuhi ülesanne on erinevate investeerimisega tegelevate meeskondade tehtud töölõigud tervikuks ja töötavaks investeerimisstrateegiaks kujundada.

Lisaks fondijuhile on SEB pensionifondides suuremate investeerimisotsuste tegemise taga erinevad SEB tiimid, mis asuvad Skandinaavia finantskeskustes ning tähtsamaid neist on varaklasside jaotuse ning investeerimisfondide valiku teemad. Nendes tiimides töötab kokku ligikaudu 30 inimest.

Aktsiaturgudele ning suures osas ka võlakirjaturgudele investeerime teiste investeerimisfondide kaudu.

Investeerime peamiselt teiste investeerimisfondide kaudu, mis tagab vajadusel kiire, likviidse ja riskihajutatud ligipääsu soovitud investeerimisteemale ning mis kõige olulisem - parimale oskusteabele selles valdkonnas. Pensionifondid on tänapäeval nii universaalsed investeerimiskogumid, mis investeerivad erinevatesse varaklassidesse ja teemadesse, ning kõigis nendega seotud küsimustes ei ole efektiivne ega mõistlik ehitada üles otseinvesteerimiseks vajaminevat organisatsiooni ja vahendeid. Oluline on mainida, et alati kaalume teistesse investeerimisfondidesse paigutamisega seotud kulusid ning enam-jaolt meil on kokkulepped soodustingimustel investeerimiseks.

Olen pigem portfelliteooria pooldaja, meie portfellid on väga hajutatud ja seetõttu ei tähtsustaks üle ühtegi konkreetset paigutust.

Jah, kogun nii II kui III sambasse.

Kriis õpetas tähtsustama investeerimisega seotud psühholoogiat. Minu jaoks on kõige üldistavam õppetund, et kui finantsturgudel on suurema ahnuse või hirmu seisundid, siis ei oma turu normaalolukorras üldkasutatavad väärtused tähendust. See võib olla lihtne tõdemus, kuid selle äratundmine on keerulisem. Meelde tuleb J.M. Keynesi lause, et turg võib olla kauem irratsionaalne kui meie maksevõimelised.

Vaba aeg kulub peamiselt perekonnale ja lastele. Tegelen ka tervisespordiga mõnel alal ning ootan juba lume tulekut, et Tartu maratoniks valmistuda.

Laste kasvatamisel on alati arenguruumi. Hobi korras on veel mõned tegevused, nagu näiteks puutöö, millega loodan kunagi tulevikus rohkem tegeleda.

Eesti kahes suurimas pangas (Swedbank ja SEB) toimub teise pensionisamba raha investeerimine suurte rahvusvaheliste investeerimistiimide kaudu. Pensionikeskuse andmeil oli 2009. aasta lõpus ligi neli viiendikku meie pensionikogujatest liitunud ühega kaheksast Swedbanki või SEB teise pensionisamba fondist. Praegu on Swebanki kätte usaldatud 7,7 miljardit ja SEB-le 4,4 miljardit krooni.

Autor: Birjo Must, Indrek Kald