• Jaga lugu:

    Võrumaa ettevõtete TOP: Toftani saeveski undas mitu aastat lendstardi ootel

    Küsimustele vastab Võrumaa TOPi võitjafirma ASi Toftan tegevjuht Martin Arula.
    Ega me eksi väites, et Toftan on ilmselt üks väheseid kui mitte ainus saeveski, mis on oma tootmismahtu kasvatanud igal aastal, ka kriisi ajal?
    Kui aus olla, siis 2007. aastal jäi meil tootmismaht samaks, aga ka ei langenud. Meie maht on kogu aeg üles roninud ja seda ilma suurte investeeringuteta. Küllap kasvame 8-10 protsenti ka järgmisel aastal. Loodame, et 200 000kuupmeetrine toodangu mahu piir saab järgmisel aastal ületatud.
    Toftan on aastaid olnud tootmismahult suuruselt teine saeveski. Kui käeulatuses esikoht on?
    Minule teadaolevatel andmetel on Imavere saeveski tootmismaht 250 000 ja 270 000 m3 vahel, mis on Balti riikide saeveskite jaoks sobilik maksimum. Sest meie metsaraie kontsentratsioon on sellise iseloomuga, et see ei võimalda ilma kasumis kaotamata suuremaks kasvada. Vastasel juhul tekib olukord, kus peab järjest kaugemale ja kaugemale minema toorainet hankima ehk hakkama iseendale nii-öelda tooraine hinda tõstma.
    Aga võib öelda küll, et 250 000 m3 on väga ilus number, ja miks me ei võiks nelja-viie aasta pärast rahulikult ja igapäevaselt toimetades selle kätte saada.
    Millest tuli mullune 3,4kordne kasumitõus võrreldes 2008. aastaga?
    Oleme alates 2007. aastast olnud tellimuspõhine ettevõte ja allutanud end kliendi soovidele nii palju kui võimalik. Me rahuldasime väheste ellujäänud klientide pööraseid ja vähem pööraseid nõudmisi ka siis, kui konkurendid madalale rentaablusele viidates oma tootmise sootuks peatasid. Tulemus oli, et meil oli arenev tootlikkus, paremad tooted ning valmisolek kohe täismahuga tootma asuda.
    Kas kasumi senine rekord (pärineb 2006. aastast - 86,8 miljonit krooni) lähiajal puruneb?
    Kasumirekordi löömiseks on kõik eeltingimused loodud. Meil on hea asukoht tooraine suhtes, head suhted hankijatega, paindlik ja pidevalt parendatav tehnoloogia, kriisis karastatud müügi- ja tootmistegevus, suur valik eksporditurgusid ja -tooteid ja teo- ning mõtlemisvõimelised inimesed. Millal rekord löödud saab, ei tahaks praegu ära sõnada.
    Milliseks kujuneb järgmine aasta Toftani jaoks?
    Aasta tuleb pingelisem, sest globaalne ületootmine puidusektoris ja jätkuv majanduskriis toovad kaasa väiksema rentaabluse ning vajaduse arendada tootlikkust, parandada toodete kvaliteeti ja vähendada kadusid. Investeerisime tänavu saagimiskvaliteedi tõstmisse ja kadude vähenemisse 12 miljonit krooni, järgmine aasta toob kindlasti samas suurusjärgus investeeringuid lisaks.
    Vaba raha oleme aga otsustanud osaliselt investeerida metsamaasse. Oleme sõlminud esimesed eellepped metsamaade ostmiseks oma varumispiirkonnas ehk Kagu- ja Lõuna-Eestis.
    Kui suureks metsaomanikuks tahate kasvada?
    Ehk 10 000 hektarit metsamaad võiks ikka kokku olla. Metsaomandi algupärane mõte on puhtalt rahapaigutus. Oleme tublisti tööd teinud ja raha tekitanud. Ma arvan, et on isegi ilus, kui seda raha ei võta omanikud dividendidena välja ega vii Rootsi, vaid suunavad sinna, kus see raha tekitatud on.
    Kas kavatsete kohe oma metsa minna, kirves seljas?
    Ei. Me ei ole metsamaad välja vaadates kuidagi eelistanud näiteks okaspuumetsa või raieküpset metsa, me vaatame kinnistuid, mis saavad küpseks 20-30 aasta pärast.
    Praegu on metsa hind Eestis talumatult madal, see on pigem esimese raie hind, puidu hind. Aga me tahaks vaadata ka sellele puule otsa, mis alles 30 aasta pärast küpseks saab. Me tahame tegeleda metsa uuendusega. Meil on aega oodata, kuni mets kasvab. Aga ükskord tuleb metsa minna ka kirvega, sest mets tahab majandamist ja metsa majandatakse kirvega.
    Kuivõrd rahul olete olukorraga tööjõuturul?
    Mitte masinad vaid inimesed loovad väärtuse saeveskites. Mulle võidakse turja karata, aga mulle tundub, et tõeliseid professionaale on Eestis vähem kui saeveskeid.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Merli Üle: tänane lumehelbeke hindab samu väärtusi mida su enda laps
Midagi on pildil valesti, kui peame jätkuvalt rääkima juhtidest, kelle jaoks on noorte, nn lumehelbekeste, juhtimine peavalu. Kes siis muutustele tegelikult vastu sõdib? Ehk oleks viimane aeg õppida uusi trikke, pakub Elisa äriarenduse valdkonna juht Merli Üle.
Midagi on pildil valesti, kui peame jätkuvalt rääkima juhtidest, kelle jaoks on noorte, nn lumehelbekeste, juhtimine peavalu. Kes siis muutustele tegelikult vastu sõdib? Ehk oleks viimane aeg õppida uusi trikke, pakub Elisa äriarenduse valdkonna juht Merli Üle.
SEB: turgudel on oodata korrektsiooni
Aktsiaturgudel on oodata korrektsiooni ning kõige tugevamalt võivad pihta saada Jaapani aktsiad, hoiatas SEB pank, vahendab CNBC.
Aktsiaturgudel on oodata korrektsiooni ning kõige tugevamalt võivad pihta saada Jaapani aktsiad, hoiatas SEB pank, vahendab CNBC.
Raadiohommikus: vaktsiinid, koroonapassid ja kiiresti lähenev sügis
Reedel teeme Äripäeva hommikuprogrammis juttu koroonavõitlusest. Kolmas laine on alanud, poliitikud püüavad kiirendada vaktsineerimist ja mõelda samal ajal välja plaane, kuidas ei peaks sulgema koole ning hoida avatuna majandust. Kuulame endiste sotsiaalministrite seisukohti, mida on seni tehtud hästi-halvasti ja mis piiranguid võiks oodata. Samuti helistame haridus- ja teadusministrile Liina Kersnale, et uurida, kuidas siis ikkagi korraldatakse sügisest koolielu.
Reedel teeme Äripäeva hommikuprogrammis juttu koroonavõitlusest. Kolmas laine on alanud, poliitikud püüavad kiirendada vaktsineerimist ja mõelda samal ajal välja plaane, kuidas ei peaks sulgema koole ning hoida avatuna majandust. Kuulame endiste sotsiaalministrite seisukohti, mida on seni tehtud hästi-halvasti ja mis piiranguid võiks oodata. Samuti helistame haridus- ja teadusministrile Liina Kersnale, et uurida, kuidas siis ikkagi korraldatakse sügisest koolielu.
Suured väikesed: kuidas sündis Läti esimene ükssarvik Uus lugude sari!
Läti oli viimane riik Euroopas, mille Facebook vallutas. Iga pool mujal murdusid kohalikud sotsiaalmeedia kanalid – nagu meie rate.ee – uue ja seksikama Facebooki ees, aga Läti oma ühismeedia Draugiem.lv osutas visa vastupanu.
Läti oli viimane riik Euroopas, mille Facebook vallutas. Iga pool mujal murdusid kohalikud sotsiaalmeedia kanalid – nagu meie rate.ee – uue ja seksikama Facebooki ees, aga Läti oma ühismeedia Draugiem.lv osutas visa vastupanu.