• Jaga lugu:

    Kuidas ühendada disain ja juhtimine

    Eesti Kunstiakadeemia strateegilise disaini professori, TTÜ ja EKA ühise magistriõppekava "Disain ja tootearendus" disainivaldkonna juhi Martin Pärna sõnul on disainijuhtimine disaini kasutamise kunst kogu ettevõtte või organisatsiooni tegevuse ulatuses.
    "See on juhtimine nagu juhtimine ikka, kuid peame mõistma, mida juhime, millised on need väärtused, mida disaini abil luuakse, kuidas edukalt loovaid protsesse suunata ja kuidas neid otsuseid langetada," ütles Pärn.Disaini saab kasutada palju laiemalt kui vaid toodete või visiitkaartide kujundamiseks, lisas ta. "See on oluline kommunikatsioonitööriist, mis töötab toote-teenuse kõrval ka ettevõtte tervikbrändi ja organisatsiooni tasandil nii ettevõttest väljapool kui ka ettevõtte sees. Samuti on see innovatsioonitööriist uute lahenduste väljatöötamiseks ja organisatsiooni loovamaks muutmiseks."
    Pärna sõnul on disainijuhtimisega alustamiseks lihtsaim viis mõista, et meie kliendid teevad oma hinnanguid täpselt samasuguste otsuste najal nagu meie isegi. "Nad ei ole teistsugune anonüümne tõug. Tehnoloogia, funktsionaalsus ja kvaliteet on iseenesestmõistetavad eeldused, kuid mitte edu alused," sõnas ta.
    Pärna sõnul peab kestvate sidemete loomiseks pakkuma inimestele midagi, mille tähendus on neile arusaadav ja meelepärane. "Et turul konkureerida, peab see lisaks olema uudne ja ainulaadne. See ongi disaini eesmärk," rõhutas ta.
    Selle saavutamiseks tuleb disainiprotsessile omast mõtteviisi rakendada juba äriidee algstaadiumi tõlgendamisel. "Ma ei taha öelda, et disainerid selle teile ära teevad, kaugeltki mitte, aga võtke nad algusest peale sama laua taha, sest nemad suudavad teie ideid võimendada ja neid tööle panna," soovitas Pärn.
    Jalatsiprojekti Võru '82 eest parima disainiprojekti Bruno pälvinud Maarja Mõtuse sõnul oli preemia tema jaoks üllatus. "Bruno auhindu võidavad tavaliselt märkimisväärse taustaga tegevdisainerid," kommenteeris ta.
    "Disaini rolli ettevõtetes - kui rääkida kitsamalt jalatsitööstusest - pole mõistetud," sõnas ta. "Ettevõtetes pole kedagi, kes tegeleks disainiga arendusliku poole pealt. Võib-olla aeg-ajalt pööratakse sellele tähelepanu, aga suuri partiisid tehakse teistesse riikidesse ette antud konkreetsete mudelite alusel, nii et selleks pole sageli vajadustki," rääkis Mõtus.
    "Eesti ettevõtted on väikesed ja peaksid konkurentsis püsimiseks tootearendusega rohkem tegelema. Ettevõtetele ei ole kohale jõudnud, mida tootearendus ja disain võimaldavad," sõnas Mõtus.
    Tema sõnul on Eesti Disainerite Liit ja Eesti Disainikeskus disaini olulisuse kohta selgitustööd teinud, aga ettevõtted on sellega vähe kaasa tulnud. "Disain mõtestab, miks, kellele ja kuidas, mitte ei tähenda ainult asja ilusamaks tegemist. Hea disain tekitab uusi arengusuundi ja loova keskkonna ning seda nii kasutaja kui ka ettevõtte vajadusest lähtudes," märkis ta.
    "Sellist eriala nagu disainijuhtimine ehk design management pole siiamaani Eesti kõrgkoolides õpetatud," kurtis Mõtus. Alles sellest sügisest loodi TTÜ ja EKA koostöös uus magistriõppe programm "Disain ja tootearendus", mis keskendub inseneride ja tootedisainerite koostööle ning ettevõtlusele. Eesmärk on koolitada ka disainijuhte, kes mõistavad mõlemat - tehnoloogiat ja ärilisi eesmärke - ning loovad sellest lähtudes uusi tooteid.
    Siiski on Mõtuse sõnul tunda positiivset arengut. "Ettevõtted hakkavad samm-sammult disaini võimalusi väärtustama. Populaarne on EASi innovatsiooniosak, mille kaudu alustavad ettevõtted saavad koostöös kõrgkoolidega tootearendusega tegeleda. Nii on EKA ukse taha juba väike järjekord tekkinud."
    Parima design management'i eest Bruno pälvinud Kadarbiku Köögivili OÜ müügidirektori Evi Napi sõnul tõi auhinna Kadarbiku uues pakendis toodete ja nende tutvustamise ühtsus.
    "Oleme nii toodete esitlustel kauplustes, meediareklaamides kui ka kodulehel ajanud kogu aeg ühte joont, kasutanud ühtse disainiga atribuutikat," lausus ta.
    "Ega me polegi seda tööprotsessi osa, mis puudutab uue toote väljanägemist, eraldi disainijuhtimiseks nimetanud. See on alati tootearendusprotsessi lahutamatu osa olnud," kommenteeris Napp.
    Kui tekib uue toote idee, siis üks esimesi, kellele seda tutvustatakse, on disainer. Paralleelselt toote enda loomisega toimuvad kohtumised disaineriga.
    "Tavaliselt osalevad nendel nii Kadarbiku Köögivili OÜ juhataja kui ka turundus- ja müügijuht. Koos arutades jõutakse parimate tulemusteni. Oluline on, et loodav toode disainerile endale korda läheks, sest siis on ta hingega asja juures ning tekib see eriline miski, mis teeb toote väljanägemise ainulaadseks ja silmapaistvaks," selgitas Napp.
    Nii on pakendite kujundusega ettevõttes algusest peale tegelenud üks ja sama inimene - Käärt Aru.
    "Ta on hästi ära tabanud meie toodete olemuse: lihtsuse ja loodusläheduse. Kui võtsime kaks aastat tagasi kasutusele uue pakendi, kohandas Käärt olemasolevad etikettide pildid uutele pakenditele."
    Toode ise ning selle pakend peavad Napi hinnangul omavahel kooskõlas olema, sest kui ilusa pakendi sees on kehv sisu, saab tarbija sellest ruttu aru. "Usun, et Kadarbiku mahlade puhul on sisu ja vorm omavahel parimal võimalikul moel seotud ning tarbija oskab seda ka hinnata," sõnas müügidirektor.
    Paraku on ka hea toote hea disain võimetu mis tahes majanduslanguse ilmingute vastu ning väljanägemisest olulisemaks võib muutuda hinnapoliitika.
    Napi sõnul on näha, et ka toiduainetööstuses panustavad tootjad disaini rohkem kui mõni aasta tagasi, kuna üldises kirjus pildis on vaja silma paista.
    Eesti ettevõtete teadlikkus disaini terviklikust kasutamisest oma tegevuse kontekstis on üsnagi harv nähtus. Bruno taotlejate nimekiri peegeldab elavnemist, kuid seda vaid disaini enda vallas. Enamik väljapakutuid töid on valminud disainerite soovil ja pealehakkamisel.Me ei leia disainigalalt koostöös ettevõtetega tehtud töid ja tooteid, mis lahendaks ettevõtluse probleeme. Eesti ettevõtlus, mõne erandiga, ei ole disainis peituvaid võimalusi enda jaoks avastanud.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Juhtimine avalikus sektoris meenutab absurdiklassikat
Riigikogu erakondade tagatubades ei säästeta jõudu leidmaks sobivat kulpi, millega presidendivalimiste katlast rammusamad palad välja õngitseda, samal ajal kui avalik sektor eesotsas valitsusega ägab süvenevas juhtimiskriisis, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Riigikogu erakondade tagatubades ei säästeta jõudu leidmaks sobivat kulpi, millega presidendivalimiste katlast rammusamad palad välja õngitseda, samal ajal kui avalik sektor eesotsas valitsusega ägab süvenevas juhtimiskriisis, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
USA aktsiaturud lõpetasid börsinädala langusega
Kõik tähtsamad USA börsiindeksid langesid täna, lõpetades suurte tehnoloogiafirmade kvartalitulemuste ja kahe tosina IPO-ga nädala kokkuvõttes miinuses.
Kõik tähtsamad USA börsiindeksid langesid täna, lõpetades suurte tehnoloogiafirmade kvartalitulemuste ja kahe tosina IPO-ga nädala kokkuvõttes miinuses.
Täna saab viimast päeva teisest pensionisambast lahkumisest loobuda Seni on avalduse tagasi võtnud ligi 4000 inimest
Täna on viimane päev, mil aasta algul teisest pensionisambast lahkuda otsustanud inimestel on võimalus lahkumise avaldus tagasi võtta. Praeguseks on seda teinud ligi 4000 inimest, teatas rahandusministeerium.
Täna on viimane päev, mil aasta algul teisest pensionisambast lahkuda otsustanud inimestel on võimalus lahkumise avaldus tagasi võtta. Praeguseks on seda teinud ligi 4000 inimest, teatas rahandusministeerium.
Kaks tehast Eestis saavad uue omaniku
Soome elektriseadmete tootja Ensto müüb poole ettevõttest prantslastele, Eestis saavad uue omaniku Ensto Buildingu tehased Keilas ja Paides.
Soome elektriseadmete tootja Ensto müüb poole ettevõttest prantslastele, Eestis saavad uue omaniku Ensto Buildingu tehased Keilas ja Paides.