Artikkel
  • Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Eesti Energia võidab enim

    Elektritarbijate huvide kaitsmisega on jõudsalt manipuleeritud, esitades tihti tõele mittevastavaid loosungeid. Rahalises väärtuses on paari aasta pärast toetuste puhul jutt juba enam kui paarist miljardist kroonist ja kokkuvõttes ootab aastate jooksul ümberjagamist umbes 30 miljardit krooni. Kõigil tarbijatel võiks olla põhjendatud huvi - kuidas seda raha kavatsetakse kulutada ja kes seda teevad?
    2007. aastal kehtestas riigikogu toetused elektritootjatele eesmärgiga tõsta "rohelise elektri" osakaalu vastavalt ELi liitumislepingule. Lõpptarbija arvel kajastuvad kõik toetused real taastuvenergia tasu. Vastavalt Eleringi statistikale jõuab taastuvelektri tootjateni, kes investeerisid uutesse võimsustesse tänavu, prognoositavalt 425 miljonit krooni, mis tarbija arvel väljendub 6,6 sendina kWh kohta. Kuhu kulub ülejäänu?
    Miks ikkagi tuleb Eleringil sellel aastal koguda toetuste maksmiseks 846 miljonit või nagu väidab konkurentsiamet, isegi 962 miljonit krooni, mis tähendaks 14,4 senti kWh lisakulu lõpptarbijale? Paari aasta pärast võib toetuste kogusumma ületada 2 miljardi piiri, mis lõpptarbijale tähendab enam kui 25 senti/kWh kulu.
    Alates Narva uute plokkide valmimisest lisandub vastavalt kehtivale elektrituruseadusele 1,2 miljardit krooni aastas investeeringutoetust uutele põlevkiviplokkidele, mis kasvatab lõpptarbija elektriarvet 17,9 senti/kWh. Nimetatud toetus kehtestati tänavu veebruaris majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi (MKM) initsiatiivil, ilma piisavate põhjendusteta, millele riigikogus ka tähelepanu juhiti. Parimate ja odavamate alternatiivide leidmiseks ei toimunud mingit konkurssi, mis 24 miljardi krooni jagamisel oleks olnud obligatoorne. Tegelikult ei ole ikkagi selgust, mis tingimustele ehitatavad plokid peavad vastama ja milleks neid üldse vaja on. See on ilmselt seni kulukaim Eestis tehtud üksikotsus ning eriti küüniline on nimetada väljamakstavat summat "taastuvenergia toetuseks".
    Huvitav on jälgida ka toimetamist Narva jaamadele puidu põletamise eest toetuse maksmise ümber. Ootamatult muudeti mullu juunis MKMi toel teise lisaeelarve seadusega toetuste maksmise korda nii, et Narva jaamad saaksid umbes 300 mln krooni lisatulu. Mingit põhjust selleks ei olnud, sest taastuvenergeetika eesmärgid oleks saavutatud ka selle kuluta. Ilmselt riigikogus ka mõisteti kiirustades tehtud viga ja parandati see 2010. a alguses. Ometi suutis MKM võrgueeskirjaga manipuleerides säilitada toetuse ühele elektrijaamadest. Narva Elektrijaamad ei ole siiani vastavuses võrgueeskirjaga, mis teiste tootjate puhul on toetuste saamise eelduseks.
    Tarbijaid kahjustas makstav toetus kaudselt ka soojuse hinna kaudu, kuna mingil põhjusel osteti Narvas puitu umbes 10 protsenti üle turuhinna - tarbijate raha eest - tõstes sellega paljude kaugküttetarbijate kulusid. Konkurentsiamet ei pidanud vajalikuks sekkuda.
    26. jaanuaril tegi Juhan Parts riigikogus esinedes ettepaneku suurendada tuule-energia toetusi ja tõsta toetatavat lage 600 GWh-ni senise 400 asemel. See tähendab kogusummas aastast lisakulu tarbijatele 168 miljonit krooni (lõpptarbijale 2,5 senti/kWh). Pole ka ime - Eesti Energia on muutunud suurimast tuuleelektri vastasest suurimaks arendajaks.
    Kokkuvõtvalt võib öelda, et majandusministeeriumi algatusel on viimase aasta jooksul suurendatud toetusi 1,5 miljardi krooni võrra, kogumõjuga lõpptarbijale üle 24 sendi/kWh. Minister ei ole sealjuures teeninud tarbijate huve, vaid hoopis toetusi kasvatanud ja ümber jaganud Eesti Energia kasuks.
    Tants toetuste ümber (väidetavalt tarbijate huvides) diskrediteerib tõsiselt taastuvenergeetikat ja vähendab investeerimiskeskkonna usaldusväärsust. Eksisteerib ka selge huvide konflikt, kus vastava valdkonna seadusloome algataja on samal ajal ühe turuosalise omanik ning ministeeriumi haldusalasse kuulub ka regulaator, keda kasutatakse läbiviidavate muudatuste põhjendajana. See olukord tuleb lõpetada.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum
Poliitmuda lendab mis kole, aga tegelikult pole katki midagi
Uue haigla ja raudtee rahastamisest taganemise otsust hinnates tuleb eristada kaht mõõdet – poliitilist ja sisulist, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Uue haigla ja raudtee rahastamisest taganemise otsust hinnates tuleb eristada kaht mõõdet – poliitilist ja sisulist, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Marek Kiisa nipid iduinvesteeringute valimiseks
Riskikapitalifondi Nordic Ninja kaasasutaja Marek Kiisa rääkis InvesteerimisFestivalil, et idufirmade puhul on kõige tähtsam asutaja suutlikkus rasketes olukordades toime tulla ja vajaduse korral suunda muuta.
Riskikapitalifondi Nordic Ninja kaasasutaja Marek Kiisa rääkis InvesteerimisFestivalil, et idufirmade puhul on kõige tähtsam asutaja suutlikkus rasketes olukordades toime tulla ja vajaduse korral suunda muuta.
Neinar Seli: mul on praegu täpselt samasugune tunne nagu 2008. aastal
Äripäeva Rikaste TOPi esiotsas figureeriv ja Eesti ärimaailma suurim otsustaja Neinar Seli soovitas praegu hoida kainet mõistust ja uskuda, et varsti läheb paremaks. “Tark ei torma, see aeg tuleb üle elada,” ütleb Seli.
Äripäeva Rikaste TOPi esiotsas figureeriv ja Eesti ärimaailma suurim otsustaja Neinar Seli soovitas praegu hoida kainet mõistust ja uskuda, et varsti läheb paremaks. “Tark ei torma, see aeg tuleb üle elada,” ütleb Seli.
Investeerimisplatvormi juht: rikkusest pole kasu, kui meil planeeti enam pole
“Kui me ühel hetkel oleme väga rikkad, aga meil pole enam planeeti, siis on sellest rikkusest väga vähe kasu,” ütles jätkusuutliku investeerimisplatvormi Grünfin juht ja asutaja Karin Nemec InvesteerimisFestivalil.
“Kui me ühel hetkel oleme väga rikkad, aga meil pole enam planeeti, siis on sellest rikkusest väga vähe kasu,” ütles jätkusuutliku investeerimisplatvormi Grünfin juht ja asutaja Karin Nemec InvesteerimisFestivalil.
Soomlastelt Mandatumi ostnud Invalda siseneb Eesti turule
Tänavu Sampo panga Mandatum kindlustuse Balti äride ostust teatanud Leedu varahaldur Invalda alustab pärast lubade saamist tänasest kindlustusäri Eestis, Lätis ja Leedus.
Tänavu Sampo panga Mandatum kindlustuse Balti äride ostust teatanud Leedu varahaldur Invalda alustab pärast lubade saamist tänasest kindlustusäri Eestis, Lätis ja Leedus.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.