• Jaga lugu:

    €URO: Tülinat rohkem kui euro eest

    Selle põhjus pole aga 2,5 grammis, mille võrra euromünt kroonist rohkem kaalub, vaid asjaolus, et neid ja teisi euromünte jõuab ringlusse tunduvalt enam kui kroonimünte. Ka euro paberkupüürid ei taha kaupmeeste praegustesse kassasahtlitesse sobituda.
    Suured kaupluseketid on sellele juba mõelnud. Näiteks Tallinna Kaubamaja Digimaailma juhataja Siim Tammesalu, kes veab ettevõttes eurole ülemineku projekti, ütleb, et Kaubamaja muudab euro tulekul oma kassade sularahasahtlite ülesehitust. "See on vajalik, et teha enam ruumi müntidele, kuna neid saab olema rohkem ringluses ja ka nominaalide mõttes enam kui praegu," ütleb Tammesalu.
    "Üldiselt piirdub Kaubamaja samade sahtlite täiendamisega. Seega ei ole tegu suure investeeringuga, vaid pigem ajamahuka seadistustegevusega," räägib Tammesalu.
    Peale selle on Kaubamaja ostnud kõikidesse kassadesse sularaha kontrollimisseadmed. "Eurode turvalisus on küll kõrge, kuid kuna on tegu eestlaste jaoks uue valuutaga ning nominaalide väärtused on mitu korda kõrgemad kui käibel oleval Eesti kroonil, oleme pigem ettevaatlikud," lisab Tammesalu.
    Mündilugejaid või -sorteerijaid ega muid euroseadmeid Kaubamaja soetada ei plaani. Tammesalu sõnul jääb investeeringute kogusumma paarisaja tuhande krooni piiresse.
    Euro tulek toob peale jaekaupmeeste lisaväljaminekuid ka näiteks transpordiettevõtetele, kelle igapäevaste tehingte summad on enamasti väikesed ning hakkavad seetõttu toimuma eelkõige müntides.
    "Kui praegu on kogu sularahakäibest 3-5% müntides ja ülejäänu paberrahas, siis tekib vastupidine situatsioon," kirjeldab ASi GoBus juht Rene Alpius järgmisel aastal euro tulekuga tekkivat olukorda.
    Metallraha hulga kasvu tõttu on GoBusil tulnud bussijuhtidele muretseda müntide kogumiseks spetsiaalsed kotid. Kahenädalaseks üleminekuperioodiks muretsetakse bussijuhtidele kalkulaatorid. Samuti osteti aparaadid müntide ülelugemiseks.
    Alpius lisab, et kuigi sularaha transportijad on oma pakkumistes mündiveo hinda alandanud, läheb eeldatavasti inkassatsioon lõppkokkuvõttes ikkagi müntide suure hulga tõttu praegusest kallimaks.
    GoBus püüab sularahaga arveldust bussides vähendama hakata, pakkudes klientidele ettemaksuga isikustamata kaarti, millega saab piletit osta sularahata ja soodushinnaga.
    Kuna eurole ülemineku aeg langeb kokku pühade perioodiga, soovitab euroseadmeid müüva ASi Mööblifurnituur omanik Ahto Prost hakata kaupmeestel oma sularaha käitlemise vajadustele kiiresti mõtlema.
    "Meie inimesed aga pigem kalduvad ootama eurokuupäeva saabumist ja plaanivad siis tegutsema hakata. Soovitan vaadata kalendrisse: 1. jaanuar on nädalavahetusel ja kuni 10. jaanuarini kogu Lääne-Euroopa puhkab. See tähendab, et esimese kauba saame tootjalt kätte alles kuu lõpus," räägib Prost, kelle ettevõte müüb edasi Saksa tootja Inkiess kassasahtlite sisusid, euromüntide sorteerijaid jmt. "Loomulikult on meil midagi ka laos, aga see on uus ja eriline kaubagrupp, nii et varasemate kogemuste põhjal me varusid tekitada ei saa."
    Prosti sõnul tuleb läbi mõelda kogu sularaha teekond kassasahtlist ja raha ehtsuse kontrollimisest kuni arvutisüsteemi ja panka toimetamiseni.
    "Tuleks mõelda oma harjumustele ja näiteks sellele, kui kiired on teenindaja näpud - kas ta suudab münte lugeda mündikausikestest või vajab müntide lahtreid, kus on peal ka mõõtühikud," ütleb Prost.
    Kõige keerulisemaks võib osutuda just üleminekuperiood, kus müüjal tuleb ümber käia nii kroonide kui ka eurodega. "Kui tekib järjekord, siis võib klient minna närvi, teenindaja omakorda paanikasse ja teha vigu. See tekitab turvariske," kirjeldas ta.
    Olenevalt kliendi vajadustest on välja võimalik vahetada kas ainult sahtli sisu või kogu sahtel või kassasüsteem. Investeering ühte kassasahtlisse maksab umbes 60 eurot, olenevalt lahendustest paarkümmend protsenti rohkem või vähem.
    Üle Eesti 770 sularahaautomaati teenindaval ASil G4S Eesti tuleb euromüntide transpordiks osta spetsiaalsed mündiveoautod ja sorteerimisliin. Kokku kulub uute seadmete soetamisele ja ümberseadistamisele ligi 20 miljonit krooni.
    Küsimustele vastas G4S Eesti sularahadivisjoni direktor Veiko Vaher.
    Milliseid seadmeid peate ümber seadistama ja kas midagi uut tuleb ka osta?
    Ümber tuleb seadistada kõik paberraha ja müntide töötlemise seadmed. Kuna müntide osakaal suureneb oluliselt, siis on vaja soetada täiesti uus müntide sorteerimise ja pakendamise liin. Kuna euro paberraha kontrollimine on mõnevõrra keerukam, tuleb soetada ka uued sedelite lugemise, sorteerimise ja kontrollimise seadmed.
    Kas kroonide transpordiks kasutatavad kohvrid sobivad eurode jaoks?
    Sobivad, kõikides riikides transporditakse eurosid täpselt samasuguste kohvritega.
    Kes seadistavad ümber sularahaautomaadid ja rahalugejad pankades?
    ATMide ümberseadistamisega tegelevad pangad, samuti on pankade kohustus ümber seadistada kõik nende kasutuses ja nende kontorites olevad olevad sedeli- ja mündilugejad.
    Kuidas müntide suur hulk nende transporti muudab?
    Muudab oluliselt. Müntide veoks tuleb soetada mündiveoautod, mille kandevõime on piisav. Kasutusel olevad soomustatud rahaveoautod on mõeldud paberraha veoks ja seetõttu väga väikese kandevõimega. Kulukam ja töömahukam on see seetõttu, et tihti tuleb münti ja paberraha hakata transportima eraldi.
    Kui suuri väljaminekuid G4Sil seoses euro ettevalmistustega kokkuvõttes teha tuleb?
    Otseselt seadmete soetamise ja ümberseadistamise kulud on suurusjärgus 20 miljonit krooni. Sellele lisanduvad eurovahetusega seotud täiendavad tööjõukulud. Uute väljaminekute hulka kuuluvad ka spetsiaalselt müntide veoks sobilike turvapakendite soetamine. Laias laastus jagunevad euro tulekuga seotud kulud kaheks: ühed, mis on seotud ajutiste suurenenud töömahtudega eurovahetusperioodil, nagu lisatööjõud, transpordivõimsuse suurenemine; teised on seotud muutustega G4S Eesti tööprotsessides.
    Silver Vohu, SEB
    Sularahaautomaatides vajavad seadistamist kassetid, mille sees raha masinasse pannakse. Midagi keerukat selles ei ole, kuna tegemist on universaalsete kassettidega, mida saabki seadistada erinevate valuutade mõõtmetele vastavaks.
    Telleri töökohtadel muudetakse kassasisusid ning igas kontoris on spetsiaalsed rahadetektorid, mis suudavad kontrollida mitme erineva valuuta õigsust. Seega valeraha levimise ees meil hirmu pole, oleme ennast varustanud tehnika viimase sõnaga.
    Monika Heinrand, ETK
    Kassades on vaja muuta nii mündisahtlite arvu kui ka suurust. Eurodes arveldamisele üleminek eeldab tarkvaraarendusi ja muudatusi kassasüsteemides. Kogukulude suurust on veel vara hinnata, kuna mõned arendused on alles hanke faasis.
    Siim Tammesalu, Kaubamaja
    Üldiselt tähendab jaanuari kahenädalane periood meie jaoks enam tähelepanu sularaha liikumisele ja turvalisuse tagamisele. Teeninduseks koos rahaliste operatsioonidega kulub kindlasti tavapärasest enam aega.
    Loodetavasti toob paralleelkäibe periood jaanuaris ka tavapärastest suuremaid käibeid.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Kaamose tegevjuht: Lätis (veel) buumi ei ole
Läti kinnisvaraturu viimaste aastate kasvutempo pole küll selline nagu Eestis, aga see-eest tugeva kasvupotentsiaaliga, nendib kolm aastat lõunanaabrite turul tegutsenud Kaamos Kinnisvara värske tegevjuht Taimo Murer.
Läti kinnisvaraturu viimaste aastate kasvutempo pole küll selline nagu Eestis, aga see-eest tugeva kasvupotentsiaaliga, nendib kolm aastat lõunanaabrite turul tegutsenud Kaamos Kinnisvara värske tegevjuht Taimo Murer.
USA aktsiaturud langesid enne suurfirmade tulemusi
Suurte tehnoloogiafirmade tulemusi oodanud USA börsid sulgusid miinuses, lõpetades nii viiepäevase ralli.
Suurte tehnoloogiafirmade tulemusi oodanud USA börsid sulgusid miinuses, lõpetades nii viiepäevase ralli.
Raadiohommikus: börsid ja miks energia nii kalliks muutub
Kolmapäeval teatab teise kvartali tulemused elektroonikatööstus Harju Elekter. Ettevõtte juht Tiit Atso kommenteerib neid ja tulevikuplaane-väljavaateid Äripäeva raadio kolmapäevases hommikuprogrammis.
Kolmapäeval teatab teise kvartali tulemused elektroonikatööstus Harju Elekter. Ettevõtte juht Tiit Atso kommenteerib neid ja tulevikuplaane-väljavaateid Äripäeva raadio kolmapäevases hommikuprogrammis.
KredExi endine juht Lehar Kütt liitus Coop Pangaga
KredExi endine juhatuse esimees Lehar Kütt töötab tänasest Coop Pangas, kus ta vastutab äriklientide finantseerimise äriliini juhtimise eest, teatas ettevõte.
KredExi endine juhatuse esimees Lehar Kütt töötab tänasest Coop Pangas, kus ta vastutab äriklientide finantseerimise äriliini juhtimise eest, teatas ettevõte.