Tööjõupuudus tõmbab ekspordikasvule pidurit

Artikkel

- Uudised
- Sirje Rank
- 26. oktoober 2010 kell 6:30
Kuula
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Tööjõupuudus tõmbab ekspordikasvule pidurit
Eesti ekspordi kasvule, millest siseturu mõõnas sõltub suuresti kogu majanduse käekäik, ähvardab tõsiseks piduriks saada kvalifitseeritud tööjõu puudus ning välisturule müümise oskuse nappus.
"Tahame eksporti suurendada, aga kellega?" tõstis Eesti Kaubandus-Tööstuskoja peadirektor Siim Raie eile esile Eesti ettevõtjate üht tõsisemat probleemi ekspordi arendamisel.
Koja ja konjunktuuriinstituudi ühiselt koostatud uuring Eesti ekspordifirmade probleemidest näitas, et kõrgest tööpuudusest hoolimata napib oskustöölisi isegi tekstiilitööstuses, rääkimata infotehnoloogiast või metallifirmadest.
Sellest võib saada tõsine ekspordikasvu takistus, hoiatas Eesti Konjunktuuriinstituudi direktor Marje Josing. Tööpuudus on kõrge, kuid 6000-7000 krooni eest kuus enam naljalt tööle ei tulda - pigem minnakse ära Soome.
Kõrge kvaliteet pole välisturul eelis, vaid eeldusKasvuraskused võivad tekkida ka sellest, et juba praegu positsioneerib valdav enamus Eesti eksportööre end kõrge kvaliteedi ja keskmise hinnatasemega müüjaks. Seda oludes, kus Eesti palgatase on alles kolmandik Saksa palgatasemest ja tootlikkus ehk neljandik välisfirmade tootlikkusest. "Kuhu on meil liikuda, kui kasvavad tööjõukulud, energiakulud?" muretses Josing.
Segi on Eesti firmadel ka konkurentsi eeldused ja -eelised. Enamik peab on peamiseks konkurentsieeliseks kõrget kvaliteeti ja paindlikkust, mis paraku on pelgalt eeldus välisturule minekuks.
"Brändi ja müügi osas on Eesti ettevõtetel alles palju arenguruumi," ütles Josing.
Ettevõtjad tunnistavad ka ise, et välisturule mineku teeb raskeks kitsas kontaktvõrk ja vähene müügialane kompetents, kuid kui vaadata, millesse firmad ise viimastel aastatel panustanud on, siis Josingu sõnul eelkõige "rauda". Ehk siis tootearendusse ja tootmisseadmetesse, mitte müügioskuste arendamisse või vastavate välisekspertide kaasamisse.
Eesti eksportija häda - häda mõistuse pärast"Eesti eksportijate häda on häda mõistuse pärast," ütles Josing. Ehk teisisõnu teadmiste ja oskuste puudus ekspordi arendamisel - mida väiksem ettevõte, seda suuremad probleemid müügiga, rääkis Josing.
Selgelt joonistub uuringust välja Eesti eksportijate vähene koostöövalmidus, mis võimaldaks välisturgudel osaleda suuremates hangetes või vastu võtta suuremaid tellimusi.
Raie sõnul on Eesti keskmine ettevõtte üheksa töötajaga, edukaks ekspordiks tuleks kolm keskmist kokku panna. Eesti vajaks enam n-ö rahvuslikke tšempione, mis veaks endaga välisturule kaasa ka väiksemad firmad.
Vähe kasutavad Eesti ettevõtjad ka erialaliitude abi, erinevalt näiteks Soomest, kus just erialaliitudes toimub oluline infovahetus. Pigem on Eesti ettevõtjate jaoks esimene instants, kust abi otsitakse, EAS. Ekspordiga täiskohaga tegelev töötaja on vaid igas kolmandas eksportivas ettevõttes.
tasub teada Kiirest kasvust hoolimata pole Eesti eksport veel kriisieelsel tasemel taastunud, kaupu eksporditakse 120 miljardi krooni ja teenuseid 55 miljardi krooni väärtuses (2006. a tase).
Suurima ekspordipotentsiaaliga on enam kui 20 töötajaga firmad, mida on eksportijatest 26 protsenti - nende arvele langeb 72 protsenti ekspordi müügitulust.Suurim eksportivate ettevõtete osakaal on ehitusmaterjalide tööstuses.Suurim keskmine ekspordi käive on logistikafirmadel.
Minu Äripäeva kasutamiseks logi sisse või loo konto.
- Makromajandus
Hetkel kuum