Rein Ratase allkiri paneb rattad käima

Tallinnas asuva jäätmekäitlusfirma EcoPro üks omanikke, endine keskkonnaametnik Neeme Reinap ajab juba mõnda aega jäärapäiselt asju, et Saaremaale Ruhve poolsaarele looduskeskus rajada. Plaan näib üllas - rajada loodussõpradele õppeotstarbel kasutatav loodusküla.

Planeeringu järgi on puhkekülas parkla autodele ja haagissuvilatele, majutushoone, tualettruumid, telkimisplatsid, väliköök, matkaonnid ja -rajad ning vaatetorn.

Idüllis on vaid üks suur aga. Arendaja 22hektariline ala asub Natura 2000 kaitsealal rannakaitse- ja ehituskeeluvööndis. Lisaks on Ruhvel väärtuslik kadakavälu ja kaitsealused linnu- ja taimeliigid. Keskkonnaameti loata ei tohi siia püsti panna toigastki. Et poolsaarel pesitsevad haudelinnud, on seal lindude pesitsemisajal maist juuli lõpuni liikumine keelatud.

Looduskülast on maalilise pildi maalinud Ruhve elanik, endine keskkonnaametnik ja Reinapi tuttav Mart Herman. Tema on üks maaomanikest, kelle kaks kinnistut jääksid tulevase loodusküla alale. Hermani naaberkinnistute omanikud on jäätmekäitleja EcoPro, Neeme Reinap ja viimase kaasa Diana Peterkop.

Loodusküla keskus jääks Hermani maadele, Reinapi ja Peterkopi maale aga tuleks viilkatusega kuni 60ruutmeetrise pinnaga matkaonnid, EcoPro maale lisaks onnile ka matkarajad ja vaatlustorn.

Just matkaonnid äratasid kohalikes elanikes, vallavalitsuses ja keskkonnaametis kahtlusi, et Reinap ja tema kaasa rajavad matkaonnide nime all endale suvilad.

Kui vallaametnikud Neeme Reinapilt küsisid, kas ta oleks nõus looduskeskuse rajama ka ilma matkaonnideta, said nad eitava vastuse - onnideta poleks looduskeskusel üldse mõtet.

Enne detailplaneeringut käskis vald EcoProl teha keskkonnamõjude hindamise. Kus häda kõige suurem, seal abi kõige lähem! Reinap pöördus vana tuttava, endise keskkonnaministeeriumi kantsleri ja firmas Adepte juhtiveksperdina töötava Rein Ratase poole.

Ratas haaras härjal sarvist ja pani kokku keskkonnamõjude hindamise programmi ehk KMH. Tegemist on dokumendiga, mille maksab kinni arendaja ning mida nii eksperdid kui ka vallaametnikud iseloomustavad järgnevalt: kes maksab, see tellib muusika...

Ratase koostatud keskkonnamõjude hindamine, mis peaks olema sõltumatu eksperdi hinnang, leiab arenduses positiivseid mõjusid olenemata sellest, et pole korralikku teed, joogivett ning lahendamata on reovee küsimus.

Arendaja soovib ehituskeeluvööndit vähendada kolmel kinnistul 100 meetrini kaldast (praegu 200 meetrit), EcoPro kinnistul 50 meetrini rannast ning Hermani poolsaare tipus asuval maal koguni 35 meetrini kaldast, mis oleks kohalike keskkonnaametnike sõnul erakordne.

Ratase sõnul on tegemist rannakaitse eesmärke järgiva tegevusega, sest see on suunatud avalike huvide täitmiseks. "Kas sinna jääb kaitsealuste lindude pesitsemiskohti? Võin öelda, et sinna neid ei jäänud ja järelikult ohtu ka pole," kinnitas Ratas mullu sügisel KMH avalikul arutelul.

Keskkonnaamet Ratase koostatud KMHd heaks ei kiitnud, leides, et see ei vasta seaduse nõuetele, pole asjakohane ega piisav tegevusloa andmiseks, ning tegi omapoolsed parandusettepanekud.

Talvel kiitis keskkonnaameti Lääne regiooni juht Kaja Lotman siiski hindamise heaks, kuid toob välja olulise nüansi. Nimelt on kuni 60ruutmeetrise pinnaga ehitis väikeehitis ainult siis, kui see pole suunatud avalikuks kasutuseks. Seega tekib küsimus, mis õppeotstarbelisest looduskülast me üldse räägime, järelikult ongi maaomanike ainus eesmärk endale loodusküla sildi all suvilad ehitada.

Neeme Reinap, Mart Herman ja Rein Ratas on kõik omavahel väga head tuttavad ja vanad kolleegid.

15 aastat tagasi, kui Rein Ratas oli keskkonnaministeeriumi kantsler, töötas Neeme Reinap tema alluvuses metsamajanduse spetsialistina. Mart Herman oli Lääne-Eesti biosfääri kaitseala Saaremaa keskuse direktor.

Lisaks seob Reinapit ja Ratast maa-afäär. Nimelt tänu Reinapi algatusele, linnaametnike ja endise kantsleri Ratase abile sai EcoPro erastada võileivahinna eest endise riigimaa Viimsis, mis mängleva kiirusega kruntideks jaotati ja ehitusload sai ning kuhu hiljem said elamumaa mitmed ametnikud ja ettevõtjad, sh ka Rein ja Jüri Ratas, Neeme Reinap jpt. Jüri Ratase nimel on tänini kinnistu Metsavahi tee 31, millele on seatud 750 000 krooni suurune hüpoteek Hansapanga kasuks.

Riigikogu Keskerakonna fraktsiooni liige Rein Ratas töötab keskkonnamõjude hindamise juhtiveksperdina erakonnakaaslase ettevõttes ja saab sealt töötasu, kuid on seni jätnud selle majanduslike huvide deklaratsioonis märkimata. Ratase sõnul ei riku ta seadust, sest tegu olevat mitteregulaarse tuluga.

Endine keskkonnaministeeriumi kantsler, riigikogu liige Rein Ratas töötab keskkonnamõjude hindajamise juhtiveksperdina Adepte Eksperdis juba 2008. aastast. "Ma pole Adeptes tööl, vaid olen seal lihtsalt lepingu alusel. Mõningad akordtööd, mis on…, siis nad pöörduvad minu poole," tunnistab Ratas.

Ratase nimi ja amet - keskkonnamõjude hindamise juhtivekspert - on avalikult üleval ka Adepte Eksperdi kodulehel. Ta on üks kahest töötajast, kes ettevõtte meeskonda kuulub. Adepte Eksperdi enamusosanik on Ratase erakonnakaaslane, viimastel aastatel tuulepargiärisse sukeldunud Harry Raudvere. 11% ettevõttest kuulub firmas töötavale Piret Toonperele.

Ratas võrdleb juhtiveksperdina töötamist arsti või kirurgi tööga, kus inimene ei taha riigikokku tulles oma ametialast taset minetada ja püüab end vormis hoida. "Ma pean arvestust tundide kohta ja selle eest saan tasu," lisab ta.

Samas pole Ratas märkinud Adepte Eksperdist saadud tulu oma majanduslike huvide deklaratsioonis. Nimelt on deklaratsioonis 12. punkt, kuhu peab märkima muud regulaarsed tulud, näidates ära, mis liiki tuludega on tegu.

2010. ja 2009. aastal on Ratas majanduslike huvide deklaratsioonis märkinud tuluallikateks tasu Euroülikoolist, kus ta on 0,2 kohaga professor, ASi Tallinna Vesi nõukogu liikme tasu, Tallinna linnavolikogu keskkonnakomisjoni ning Nõmme halduskogu ja komisjoni kompensatsiooni ning pensioni. Tulu, mis Ratas enda sõnul lepingu alusel firmas Adepte Ekspert teenib, ta märkinud pole.

"Deklareerinud pole ma selle pärast, et mul ei ole regulaarset tasu. See tasu, mis mina saan, on 1-2 korda aastas, ja ma ei pea sellest aru andma," ütles Ratas.

Adepte Eksperdi kodulehel on üleval üheksa keskkonnamõjude hindamise programmi aastast 2008. Enamiku avalikustatud dokumentide päises, otse pealkirja all on kirjas: Töö teostaja: Adepte Ekspert, keskkonnaekspert Rein Ratas, tegevuslitsents KMH 0066. Kõikides programmi tekstides on kirjas Rein Ratase nimi kui programmi töögrupis ja koostamisel osalenud juhtivekspert.

"Ei saa öelda, et ma töötan seal! Olen osa võtnud keskkonnamõjude hindamistest. Tuleb vahet teha, kes midagi teeb ja kes lihtsalt osaleb. Tegeliku töö teeb kolleeg Piret Toonpere," vaidleb Ratas vastu.

Kui suure summaga võib olla tegemist, mida Ratas on avalikkuse eest varjanud, pole täpselt teada. Keskkonnamõjuside hindav ekspert ütles, et selle töö alghinnad algavad 100 000 kroonist ning lõpevad miljonite kroonidega, sõltuvalt uuringute arvust ja keerukusest.

Riigikogu korruptsioonivastase komisjoni esimehe Jaanus Marrandi sõnul on loomulik, et riigikogu liige deklareerib kõik oma tulud. "Deklaratsioonis on selle jaoks koht "muud tulud" ja loomulik, et need tuleb deklareerida. Riigikogu liige on avalik isik ja poliitikute endi turvalisuse küsimus on näidata tulusid võimalikult läbipaistvalt," ütleb Marrandi. Kui on tegemist regulaarse tegevusega ja inimene omab selleks litsentsi, siis on tegemist ettevõtlustuluga, lisab ta.

"Kui tulude mittedeklareerimine on riigikogu liikme järjekindel, süstemaatiline ja põhimõtteline hoiak, siis on selle jaoks karistused. Riigikogu korruptsioonivastane komisjon on teatud korruptiivseid nähte varemgi edastanud prokuratuurile. Riigikogu liikmete puhul oleme hakkama saanud reeglina karistusteta ja palume täpsustada. Tavaliselt on tegemist inimliku eksitusega," ütleb Marrandi.

Kui rikkumine on selge ja nähtav, kutsutakse riigikogu liige Marrandi sõnul esimesel võimalusel komisjoni istungile vestlusele.

Riigikogu kantselei direktori Heiki Sibula sõnul tuleb korruptsioonivastase seaduse kohaselt punkti 12 deklareerida muud tulud.

Sibula sõnul täpsustab korruptsioonivastase komisjoni juhend regulaarset tulu, selleks loetakse tulu, mida saadakse pidevalt või perioodiliselt.

Kui tulu saamine muudab riigikogu liikme deklareeritud vara koosseisu või selle struktuuri oluliselt, 30 protsendi ulatuses või üle 100 000 krooni, peab riigikogu liige esitama komisjonile uue deklaratsiooni, selgitas ta. Samas ei pea ainult üle 100 000kroonise summa saamine alati uue deklaratsiooni esitamist kaasa tooma, sest isik võib selle raha lihtsalt ära tarbida.

"Järgmises korralises deklaratsioonide esitamises aprillis kajastub selle raha saamine punktis 13 ehk maksustatavas tulus," rääkis Sibul. Kui aga selle ühekordse suure summa eest on ostetud kinnisvara, vallasvara, sõidukeid või aktsiaid, on komisjon soovitanud uue deklaratsiooni esitada.

12. punkti all märgitakse: palk ja lisatasud põhitöökohal, kompensatsioonid, nõukogust saadavad hüvitised, intressid, pensionid, töövõtust ning teadus- ja õppetööst saadavad tasud, aga ka autoritasud ja muud tulud.

Põhitegija oli siiski Adepte ja selle töötaja Piret Toonpere, mina ainult osalesin selles. Ma pidin olema asjadega kursis ja lõpuks ka alla kirjutama.

Ma ei näe siin huvide konflikti, sest tuleb vaadata ülesande püstitamist. Kas tahetakse saada midagi niisugust, mis a priori tundub olevat väga kahtlane. Või on ta siiski meie ühe Ida-Saaremaale iseloomuliku maastiku osa viimine tsiviilkäibesse selleks, et viia seda ala edasi ja arendada nii loodus- kui ka kultuurikaitseliselt.

Meie seisukohad on soovituslikud, mitte õiguslikud. Kahtlust, et sinna tahetakse ehitada suvilaid, kuulen esimest korda.

Praeguse seisuga on tehtud viis aastat bürokraatiat ja mingit finantseerimist pole me mõelnud. Kuidas on võimalik teha äriplaani, kui ei teagi, mida lubatakse teha?

Mis jutt see on, et meie ehitame sinna suvilad? Seal kõrkjates ei saa olla mingisugust puhkust, unustage see ära. Mina ei puhka Eestis, ammugi mitte Saaremaal.

See tuleb ikka koht loodushuvilistele. Aga mis sinna tuleb, kui suurel pindalal - seadust tuleb täita. Mida odavam, seda parem. Hiigeltulu ei tule sealt kunagi, kui saab ots otsaga kokku, on hea.

Sajaprotsendiliselt öelda, kas vald seda arendust toetab, ei saa. Samas on selle vastu erinevate ühingute huvi - ornitoloogide ühing, valla kool jne. Kõige suurem küsimärk on meie jaoks ehitised. Kuidas arendaja suudab põhjendada avalikkuse suurt huvi ehituskeeluvööndi vähendamiseks 50 ja kohati 35 meetrini?

Kindlasti ei tule siia suvilaid, see teema langeb kohe ära. Samas tahab vald ka teada, mis arendajal täpselt plaanis ehitada on.

Looduskeskuse idee on ju iseenesest tore, kuid projekti äriplaan ja äratasumine on meie jaoks siiani hägune. Kui seda tehakse kommertseesmärkidel, siis kust see rahvas sinna tuleb? Kui keegi teeb seda kõike lihtsalt heategevusest, siis sellesse ma ei usu.

Mis puudutab matkaonne, siis närib meid sama kahtlus, mis teidki. Aga selge on, et kui arendaja esitab taotluse sinna maju püstitada, siis on vastuseks kindel ei.

Palusime keskkonnamõjude hindajal täpsustada oma järeldusi, eelkõige alternatiivide võrdlust.

Näiteks alternatiiv, kus oli palju vähem plaanis ehitust, sai samasugused hindepunktid kui see, kus olid sees kõik ehitised. Samuti polnud piisavalt põhjendatud, miks tahetakse vähendada ehituskeeluvööndit nii suures ulatuses.

Jõudsime järeldusele, et üldjoontes oli see siiski keskkonnamõjude hindamises põhjendatud ning peab välja tulema planeerimise käigus.