Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Vihmaveesüsteeme eri kuju ja materjaliga
Vee äravoolu peab tagama ka suurima vihmasaju ajal. Nõuandeid piisava arvu allatulekute kohta tasub küsida tootjatelt-paigaldajatelt.
Allatulekud peaks tavaoludes paiknema võrdsete vahedega. Sileda ja lihtsa katuse puhul on soovituslik teha üks allajooks 100 m" kohta, keerukama geomeetria (kelpkatused, hulgaliselt väljaehitusi) korral tihedamalt. Väga veerohketes sõlmedes (nn neelukohad) tuleks kasutada lehtreid ja kindlasti on soovitatav samasse kohta ka allajooks teha. See välistab massiivsed ülejooksud neeludest suurvee korral.
Vihmaveesüsteemid erinevad pealtnäha põhiliselt kujult - pakutakse nii ümaraid kui ka kandilisi. Valik nende kahe vahel sõltub ainuüksi isiklikust maitsest. Sõltuvalt puude hulgast hoone läheduses kogunevad rennid üsnagi kiirelt lehti täis.
Puhastusöö pole meeldiv, küll aga vajalik. Peale tavalise puhastamise tuleks kontrollida liitekohtade hermeetilisust, neetide jms kinnitusvahendite olemasolu ja seisukorda. Kui liitekohad ei pea vett, tuleb needid lahti puurida, jätkukoht korrektselt silikooniga täita ning kinnitada suuremate neetidega. Võimalikud roostekahjustused tuleb puhastada, kruntida ja värvida. See on üsna keeruline ja mõnikord on asjakohane asendada remonti vajavad tooted uutega.
Lehesodi püüdmiseks paigaldatakse ka spetsiaalseid võrke, kuid see võib olukorda isegi halvendada: sodi hakkab kogunema võrgu peale, see ei lase enam vett läbi ja renn kaotab oma mõtte.
Valdavalt toodetakse renne-torusid 0,5-0,6 mm paksusest tsingitud terasplekist. Mida paksem on materjal, seda vormipüsivamad on tooted. Õhemast materjalist renni puhul on oht, et see venib lumekoormuse all välja. Seda ei tohiks siiski juhtuda, kui rennikinnitid on paigaldatud tootja juhendite kohaselt - 0,5 mm materjalist rennile tuleks rennikonksud paigaldada 80 cm sammuga; 0,6 mm materjalile piisab meetrisest sammust.
Torude puhul materjali paksus nii oluline ei ole.
Eesti turul pakutakse nii vastupidava värvi kui ka PVC-kattega kaetud vihmaveesüsteeme. Värvitoonide valik on lai. Mõni tootja pakub renne ka täpselt kliendi soovitud pikkuses, et ei oleks tarvis neid jätkata, sest iga jätkukoht tähendab potentsiaalset leket.
Üha enam on näha vasest valmistatud veetorusid ja -renne, eriti renoveeritavate hoonete juures. Vasega koos aga ei tohi kasutada tsingitud terast või mõnd teist galvaanilist protsessi tekitavat metalli.
Vasest rennid-torud tuleb omavahel liita vasest neetide ja kruvidega. Sobib ka roostevaba kinnitustarvik. Oluline ongi jälgida, et vasest katusekattele ei paigaldataks tsingitud terasest vihmaveesüsteemi, vastupidi probleemi ei teki.
Vihmaveesüsteemi valikul on määrav paigaldusele kuluv aeg ja raha. Pakutakse ka natuke kallimasse hinnaklassi kuuluvaid tooteid, kus rennide-torude jätkamine on ühendusklambrite abil väga lihtsaks tehtud. Selle paigaldamisega saab hakkama iga inimene, kellel on pealehakkamist.
Autor: Erki Loigom