Kui suured peavad olema töötukassa reservid?

Teenistujate Ametiliitude Keskorganisatsiooni esindav nõukogu liige Mall Kolju kinnitas, et ametiühingu esindajad olid maksumäära langetamise poolt, aga jäid vähemusse. "Õige oleks olnud juba 2011 maksumäära langetada. Töötukassa reservis võiks olla 5-6 miljardit, aga see peab kogunema pikema aja jooksul, mitte aastaks 2012, vaid näiteks aastaks 2015," rääkis ta.

Teine nõukogu liige, rahandusministeeriumi finants- ja maksupoliitika asekantsler Veiko Tali ütles, et toetas nõukogu otsust töötuskindlustuse makse määrade osas. "Töötukindlustusmaksete puhul tuleks aga lisaks kindlasti arvestada veel töötukassa uuenevate ülesannetega tööturupoliitika elluviimisel (aktiivsed meetmed) ning kriisijärgse vajadusega taastada piisavad reservid kõigi töötukassa ülesannete täitmiseks," märkis ta.

"Tuleb tervikuna nõustuda sellega, et suhteliselt on tööjõu maksukoormus (mis muuhulgas väljendub ka töötukindlustuse maksetes) Eestis kõrge ning edapidi tuleb otsida võimalusi selle leevendamiseks ja/või ümberstruktureerimiseks," lisas Tali.

Sotsiaalminister Hanno Pevkur viitas oma arvamuses töötukassa juhatuse hinnangule, mille järgi võiks reservide suurus olla 7-8 miljardit krooni.

Töötukassa juhatuse esimees Meelis Paavel ütles, et nagu viimane kriis näitas, on meie ettenägemisvõime piiratud ning vahepeal suureks peetud reserve võib vaja minna täies ulatuses ning neist võib puudugi tulla. "Seega on minu soovitus olla ettevaatlik liiga kiire maksumäära alandamisega. Samas on õige see, et maksumäära mõistlikku suurust tuleb aeg-ajalt üle vaadata ning korrigeerida vastavalt reservidele, see otsus peaks sündima poliitikute ja ekspertide koostöös," rääkis ta.

Maailmamajanduse paranemine hiljutisest kriisist pole Paaveli ütlusel tänaseni selge. "Võime kindlad olla ka selles, et järgmisedki majanduskriisid korduvad tsüklilise regulaarsusega, sellepärast ongi oluline koguda headel aegadel reserve nii, nagu me neid halbadel aegadel vajame," märkis ta.

Tagamaks töötukassale pandud ülesannete täitmine ka halvematel aegadel, on reservide mahtu prognoosides Paaveli ütlusel arvestatud selle suuruseks vähemalt kahe kriisiaasta väljamaksete summa.

"Mullu olid töötuskindlustuse väljamaksed kolm miljardit krooni, seega peaks reservi minimaalne suurus olema kuus miljardit," selgitas ta. Samas suurenevad aja jooksul hüvitised, näiteks palgatõusu tõttu. "Lisandub juba seadusega võetud kohustusi: järgmine, 2011. aasta on esimene, mil hüvitise saamise periood pikeneb 360 päevani, alates aastast 2013 on töölt lahkumine omal soovil ja poolte kokkuleppel osaliselt töötuskindlustusega kaetud," rääkis Paavel.

Riigikogus on menetluses ka eelnõu, mis annab võimaluse kasutada töötuskindlustuse maksest laekuvat raha ka aktiivseteks tööturumeetmeteks juba järgmisest aastast. "Seega võiks töötukassa optimaalne varade maht, mis võimaldaks võimaliku uue majanduskriisiga toime tulla ilma maksemäära tõstmata kriisi saabudes, olla veelgi suurem," märkis töötukassa juht.