Ajame riigil juhtme kokku

Veel tänavu jõuab Euroopa autosalongidesse Peugeot' esimene 100% elektriline väikeauto iOn. Olen kindel, et samamoodi teevad ka teised tootjad. Esimene iOn on juba käiku antud - suve lõpul sai selle enda käsutusse Hispaania kuninganna Sofia. Ilmselt ongi kogu elektriautode temaatika tundunud paljudele ekstravagantsusena, mida saavad endale lubada ulmefilmid ja mõned kroonitud pead. Tõenäoliselt on nende paljude hulka kuulunud ka enamik poliitikutest, kelle kaalutlevat tegutsemist on nüüd väga vaja, et emissioonivabad sõidukid muudaksid meid loodust säästvamaks ja linnaõhu puhtamaks.

Elektriauto ostjal on vaja kindlustunnet, et riigi infrastruktuur toetab tema püüet liigelda keskkonnasäästlikumalt. Kuigi elektrisõiduki saab täis laadida kuue tunniga ka oma kodusest vooluvõrgust ning ühe laadimiskorraga suudab see läbida 150 kilomeetrit, oleks väga vaja ehitada välja kiirlaadimispunktide võrgustik. Võib loomulikult öelda, et jätame selle turu hooleks - kui on nõudlus tarbijate poolt, leidub ettevõtjaid, kes asuvad seda tasakaalustama pakkumisega. Seetõttu kutsungi üles eestimaalasi seda nõudlust väljendama ja mitte üksnes ettevõtjate, vaid ka riigi suunas. Eestil võiks siin olla ka selge majanduslik huvi: meil ei ole naftat, meil on elektritootmisvõimsused. Praegu oleme liiklemiseks vajaliku energia sunnitud sisse ostma teistest riikidest.

Oluline on vaadata pilti laiemalt, sest jutt ei käi ainult elektriautodest. Järjest rohkem on valmimas hübriide - sõidukeid, mis kasutavad fossiilseid kütuseid efektiivsemalt ja kombineerivad traditsioonilisi kütuseid elektriga.

Me oleme aastaid kuulnud arutlusi automaksust. Automaks võib tähendada paljusid asju, kuid meile on alati väidetud, et kogu jutt maksust selle erinevates vormides täidab üht eesmärki: säästa keskkonda, suunata inimesi valima vähem saastavaid liikumisviise.

Ma ei ole automaksu vastu, kui seda tehakse siiralt ja eesmärgipäraselt. Oleme ka Eesti poliitikutega jaganud kogemusi, mis on saadud nendes riikides, kus KW Bruun Peugeot'sid impordib. Tahan tähelepanu juhtida mündi teisele poolele: kui oleme kokku leppinud, millistel alustel riik võiks automaksu koguma asuda, siis paralleelselt tuleks kokku leppida ka selles, mida riik kogutava saastemaksuga teeb. Ühe konkreetse investeeringuna võiks kaalumisele võtta elektriautode kiirlaadimispunktide võrgustiku väljaehitamise toetamise. Senine tagasiside meile kinnitab, et autojuhtide valmisolek keskkonda vähem saastata on olemas, tootjate valmisolek samuti. Jääb ainult üle veel riigil "juhe kokku ajada" - tuua üleminekusse elektriautodele ka teised tugiteenuseid pakkuvad ettevõtted ja kiirendada vastava infrastruktuuri valmimist.

Eesti on küsitluste järgi riik, kes muretseb Euroopas kõige vähem kliimasoojenemise pärast. Usun, et selle põhjuseks on eestlaste õnn elada riigis, kus on palju puutumata loodust ja puhast õhku. Mina leian, et kui Eesti hakkab alles seejärel mõtlema, kuidas keskkonda hoida, kui see hakkab juba ülekoormatuse märke väljendama, siis on juba hilja. Seepärast kutsun üles siinseid liiklejaid väljendama oma nõudlikkust, et selles valdkonnas lähiajal arenguhüpe toimuks.

Samuti kutsun üles poliitikuid mõtlema: kui Peugeot toob uue aasta alguseks Eesti turule keskmisele eestlasele taskukohased elektriautod ja hübriidsõidukid, siis milliseid rohelisi stiimuleid toote teie turule valimisplatvormide kaudu?

Autor: Per Brinkenbeg